Wednesday 21 December 2011

Kaks nädalat kodumaa pinnal

Olen blogi viimase kuu jooksul täielikult hooletusse jätnud. Ei saa kurta nö materjali puuduse üle, kuid pole olnud tuju ega ettevõtlikkust kirjutamiseks. Täna, veetes terve päeva kodus, jõudsin lõpetada põhimõtteliselt poolt oma maailmakirjanduse esseest. Kardetavasti pean praegu olemasolevast tekstist aga ligi ühe kolmandiku ära muutma või sootuks maha kriipsutama, kuna vastasel juhul ületaksin samamoodi jätkates suuresti sõnalimiiti.
Pöördudes tagasi esimese poolaasta lõpu juurde RCN-is pean ütlema, et lahkusin koolist vastakate tunnetega. Ühelt poolt soovisin väga koju tulla ning peret ja sõpru üle pika aja näha, kuid teisalt ei tahtnud lahkuda kolledžis kalliks saanud inimestest. Lisaks oli mu viimane nädal koolis üpris tore, viimatel päevadel saabus ka päris talv ning ilm oli ebaharilikult võrratu. Kahjuks olenviimaste RCN-i piltide kausta saladuslikult kaotanud ning ei saa hetkel seda kaunist vaatepilti jagada.
Jõudsin Tallinnasse üle-eelmisel neljapäeval, pärast peaaegu 24-tunnist reisi. Alustasime liikumist kolmapäeva õhtul kell seitse, veetsime öö Bergeni lennujaamas ning suurema osa päevast saatsin mööda Frankfurdis. Euroopa lennuliiklus ei hõlma just märkimisväärselt palju otselende Norra ning Baltimaade ja Soome vahel.
Esimene nädalalõpp siinmail möödus suuresti sõpradega kokkusaamise tähe all. Järgneva ehk eelmise nädala võib tituleerida "ettevalmistused jõuluballiks", kuna põhimõtteliselt kolme päevaga valmisid mu õmblusmasina mürina saatel kaks kleiti ning nii suundus ka suur osa kohalikulikust rahvast Rõngu kooli jõuluballile. Sellel aastal toimus see esmakordselt kooli võimlas ning uus oli minu jaoks seegi asjaolu, et ei pidanud ise korraldamisprotsessis osalema.
Ei saanud ma sugugi kergemalt hingata ka selle nädala alguses, olukord oli vaata et veelgi pingelisem, sest teisipäeval ootas eest üks mu senise elu kõige närvesöövamaid hetki - riiklik autosõidueksam, mille imakormbel läbisin. "Tehtud!" tsiteerides teate küll, keda. Nüüd võin vist rahus väita, et pinged on maas ning pole vaja vaheajal enam eriliselt tõmmelda.
Olen miskipärast sellel aastal pooleldi kaasa liikunud ka üleüldise jõuluvooluga ning seepärast on mul ka üks jõulusoov. Jõulumees, ilmataat või vanatont ise, kes aga vastutab sademete eest, paluksin püsivat lumikatet ja valgeid jõule!

Thursday 17 November 2011

Maailmaparandajad

Käimas on esimene koolinädal peale vaheaega. Aeg kulgeb tavakohaselt suhteliselt kiiresti, kuigi märkimisväärselt palju õppimist pole. Siiski on taas päevakorral teised klassivälised projektid. Ma ei tea, kas see on tingitud UWC mõjust, ilmastikust või millestki muust, kuid tunnen, et tarvidus mõelda ja avaldada arvamust mitmete globaalselt oluliste teemadega seoses on viimasel ajal muutunud eriti oluliseks. Informatsioonitulv on pidev ning suuremahuline, mistõttu on kohati keeruline selles massis orienteeruda. Toon siinkohal välja mõned kasulikud ja vajalikud viited sellel nädalal minu jaoks päevakorral olnud teemade kohta.
Jaanuaris leiab aset Model United Nations, mis - nii palju kui ma siiani olen aru saanud - tähendab väga formaalset debatti globaalsete valupunktide üle, kusjuures kõik esimese aasta õpilased on määratud esindama oma komiteed mingi riigi delegaadina. Mina olen osa meie ÜRO sotsiaal- ja humanitaarkomisjonist ning pean sams olema ka Rootsi delegaat. Siiamaani olen oma positsiooniga rahul, kuid pean tegema veel palju uurimistööd käisteldavate küsimuste mõistmiseks. Kahe ja poole päeva jooksul käsitleme oma grupiga kahte olulist probleemi: ladinaameeriklaste immigratsioon läbi Mehhiko USAsse ning Prantsusmaa/Euroopa tauniv hoiak moslemi naiste riietuse ehk hižabi (burqa-ban) osas. 
ÜRO humanitaarinfo: http://www.un.org/en/humanitarian/.
Kolmapäeva õhtu jätkus kohtumisega Global Concerni korraldamise osas. See toimub küll alles märtsis, kuid alustme mõttetööga juba praegu. Teem pole piiritletud ning see on vist hetkel kõige suuremaks komistuskiviks. Samuti on õhus idee korraldada samaaegne GC kahes koolis ning saadud tulemusi ja ideid hiljem võrrelda.
Mul tekkis selles osas idee, mis kuulub kultuuri valdkonda: vähemusrahvused ja muud väikesearvulised etinilised grupid, nende identiteet, keel ja kultuur tänapäeva kiirelt muutuvas ühiskonnas. Eestlastele kõige lähemad sidemed paiknevad kindlasti Vene poole peal meie sugulasrahvaste juures.
Sissejuhatus soome-ugrilaste teemasse: http://estonia.eu/about-estonia/society/finno-ugric-peoples.html.
Kultuuriline mitmekesisus: http://unesdoc.unesco.org/images/0018/001847/184755e.pdf.
Järgmine oluline ja huvitav teema on minu jaoks vabatahtlikkus. RCNi mitmed õpetajad on olnud vabatahlikud kõige erinevamates paikades üle maailma. Meie koolil on ka oma vabatahtlike lähetussüsteem, mille kaudu saab leida kasulikke pakkumisi erinavatelt elualadelt. Tasub silma peal hoida: http://volunteers.uwcrcn.no/.

Sunday 13 November 2011

Siit nurgast ja sealt nurgast - kokkuvõttes kunsti lipu all

Peatselt lõppev nädal oli kolledžis aja maha võtmiseks. Osa rahvast läks koju või lihtsalt mööda Euroopat või Norrat reisima, kuid suurem osa või siiski Flekke´sse.
Tegelikult algas vaheaeg hirmuäratava avapauguga - Halloweeni pidu laupäeva õhtul. Otsustasime Bernarda ja KimEng´iga end veidike, tegelikult päris palju, meikida ja tantsima minna. Aeg möödus aga kiiresti ning jätkasime oma õudusliku välimusega ringkäiku siinsete majade vahel peo lõppedes.

Nädal algas kolmepäevase reisiga kohalikku tallu - Heggnes´i. Lisaks matkamisele läbi metsa, üle mägede ja orgude (siin sõna otseses mõttes) pidime kohale jõudes jääkülma toa üles soojendama ning ennast sisse seadma. Enamik ajast seal olles kulus magamisele ja filmide vaatamisele, muidugi ei saa unustada koos laulmist ja küpsetamist. Teisipäeva pärastlõunal võtsin ette jalutuskäigu kohalikus metsas ning tegin ka mõned pildid.







Kolmapäeval naastes jätkasime tüüpilise vaheaja rutiiniga - filmimaraton ja muud otseselt ebavajalikud tegevused. Üllatuslikult lugasin aga e-maili, mis kutsus üles idaeurooplaste kogunemisele. Nimelt on siin tavaks pidada ühe kontinendi või selle mingi kindlapiirilisema osa rahvuste kogunemisi. Küpsetasime siis reede õhtuks taas traditsioonilisi Ida-Euroopa toite; otsistasin teha kamajahust muffineid nagu Euroopa päevalgi. Suhteliselt oodatult sai sööki palju, kuid kõik kutsutud eurooplased ei ilmunud kohale, mistõttu annetasime ligi poole toidust muule rahvale.

Lisaks eelnevale üritasin võimalikult palju aega veeta jõusaalis ja ujulas. Täna käisin üle pika aja ka päriselt jooksmas soojenduseks. Püüan kuni poolaasta lõpuni ka selle harjumusega jätkata. Loodetavasti on see lihtsam kui ennist jooksuga, sest üritame käia jõusaalis toakaaslastega koos ülepäeviti.
Ning pöördudes tagasi pealkirja juurde - miks küll "kunsti lipu all"? Lisan peagi ka pilte oma kunsti- ja käsitööalastest tegemistest. Tahaksin nendega veel ulatuslikult jätkata, kuid nüüd tuleb taas õppima hakata. Teisipäeval ootab ees esimene tõeline test - matemaatika võrrandite test. Sellega seoses möödub homne pärastlõuna vist pilguga matemaatika õpikus.

Friday 4 November 2011

"Life is good!" nagu Ulrika ütleks

Paus kirjutamises on tahtlikult või tahtmatult taas kord pikale veninud. See-eest vahepealne aeg on olnud tegus.
Eelmisel laupäeval oli, nagu juba varem mainitud, Euroopa päev. Esialgu tundus, et kõik laabub ajalises ja ka muus mõttes ladusalt. Neljapäeva õhtul oli show esimene proov, mis venis tund aega pikemaks elektrikatkestuse tõttu. Reedene peaproov sujus enam-vähem ladusalt. Siiski otsustasime laupäeva hommikul end suhteliselt vara voodist välja ajada, et paar etteastet veelkord läbi proovida. Kokkuvõttes lõin kaasa neljas etteastes: avalöök kabaree ja kankaani näol, "Röövlitütar Ronja" tunnusmeloodia kooriversioon, Eurovisiooni paremiku läbilõige ning "traditsiooniline" eesti tants. Hommikuses proovis kõlas Eesti 2001. aasta eurolaul Padari ja Bentoni võltsesituses päris kenasti - tegelikeks esitajateks mina koos oma toakaaslase Bernardaga. Hiljem proovisime Priiduga läbi kehamaalingu eesti tantsu jaoks. Loomulikult lootsin, et saan kohe pärast sööki hakata klassiruumi meie Eesti esitluseks ette valmistama. Enne seda aga tuli ligi 5 meetri kõrguselt auditooriumist alla kangutada Eesti lipp, mis polnud aga kergemate killast ülesanne. Siiski mul õnnestus see ning sain mingil määral alustada klassi ettevalmistamisega esitluseks. Plaanisin küpsetada kamajahust ja Eesti nisupüülist pannkooke, kuid saadaval olevate ahjude ning pannide puudujäägi tõttu kujunesid sellest tainast viimasel hetkel muffinid, mis maitsesid tõesti eestimaiselt üle pika aja.
Kui basaar lõpuks alanud oli, ei tulnud sagimisest puudu. Enne õhtusööki pidin aga veel sööklasse jõudma, kuna reedel valmistasin sõira, küll mitte õigete köömnete, vaid mingi veidra pulbriga. Niisiis lõikasin sõira lahti ja tulemus polnud paha, ma ütleks, kuigi maitse oli väga teistsugune, kui algselt ette kujutasin. Maitsnud kiirelt ka teisi Euroopa õhtusöögi komponente, pidin olema juba valmis moeetenduseks. Sisuliselt tähendas see küll rahvariietes mööda sööklat ringi kõndimist. Nukaaka Gröönimaalt kandis aga mu teist komplekti, mis pidi esindama tänapäeva Eestit ehk sisaldas minu igapäevaseid riideid. Edasi ruttasin tagasi oma tuppa, et vahetada riided show´ks ja teha kiire meik. Show´d ei hakka siinkohal pikemalt kirjeldama, sest isiklikult ei näinud enamikku sellest nn otseesituses. Siiski mainin, et Ronja laul kujunes röövellikuks katastroofiks, kuid eesti vaimu esindasime minu arvates küll väga edukalt oma tantsuga. Õhtu jätkus peoga, kuid pärast mõningast tantsimist läksin tagasi kunstiruumi, et sorteerida esitlusest üle jäänud asju.
Pühapäev oli suhteliselt rahulik ja täis õppimist. Õhtul läksime Eriku, meie nõustaja poole, sest ta korraldas järjekordse õhtusöögi. Selle nädala märksõnadeks võivad vist ametlikult olla näidend, politsei ja vaheaeg. Näidend tuli sellesse nädalasse ootamatult; kuigi tegelikult on see Ronja laulu edasiarendus. Peame röövlinädendiga esinema 19. novembril, rahvusvahelisel lastepäeval. Politsei kõlab küll kurjakuulutavalt, kuid tegelikult tähendab see eilset reisi. Käisime Floro´s, kus lõplikult kinnitati meie Norras viibimine. Lisaks saime veidike kesklinnas ringi kõndida. Ja vaheaeg muidugi seetõttu, et täna algas novembri vaheaeg - nädal aega ilma tundideta! Aga sellest juba mõne aja pärast, sest ega ma täpselt veel ei tea, mis juhtuma hakkab. Igal juhul nüüd on aeg tantsima minna.

Wednesday 26 October 2011

Tagasi lainel

Tervitus üle pika-pika aja! Pidasin kirjutamisest kaua pausi, kuna lihtsalt ei tundnud vajadust. Oletasin, et see nädal kuni laupäeva õhtuni on hullumeelselt kiire, kuid tegelikult tundub, et mul on isegi rohkem aega kui eelmise nädala jooksul. Õppida on vähem - või pigem on mul kõik vajalikud asjd juba ette ära tehtud. Tegelikult osa põhjusest, miks ma vahepeal blogisse miskit lisanud pole tuleneb vist ka asjaolust, et pidin lõpuks valmis kirjutama oma esimese keemia laboriraporti, mille pikkuseks kujunes kokkuvõttes 12 lehekülge - suhteliselt krõbe kirjatükk kokkuvõttes.
Igal juhul, rääkides mõne sõnaga vahepealsetest tegemistest... Põhilised huvitavad juhtumised on vist seotud Euroopa päevaks ette valmistumisega. Oleme Priiduga viimaste nädalate jooksul selles osas ajusid ragistanud ning samme seadnud ning julgen väita, et lõpptulemus on tasemel.
Siiski üks suursündmus leidis aset üle-eelmisel nädalavahtusel: Pa Flukt ehk 24-tunnine rollimäng pagulasteemal. See algas laupäeva lõuna ajal ning lõppes pühapäeval enne lõunat - selle aja jooksul läbisime oma 10-liikmelise perekonnaga ohtliku teekonna Somaaliast Norra. Pikemat kirjeldust pole vist mõtet lisada, mõeldes tulevastele RCN´i õpilastele, kelle huvides on asjast enne selle algust võimalikult vähe teada. Sest üritusel on põhimõtteliselt samal kujul ainult ühekordne efekt.
Eelmisel reedel saime taas meid ümbritseva keskkonna rüppe kistud, kuid seekord globaalses mõttes. Kaks korda õppeaasta jooksul leiab aset üritus nimega Global Concerns ehk luubi all on ülemaailmsed valupunktid, tavaliselt keskkonna, humanitaar- või Põhjala teemadel. Osalus oli kohustuslik, kuna üritus toimus tundide asemel. Korraldusliku poole pealt ootasin enamat, kuid sisuline osa suutis mind küll maailmaparandavalt mõtlema panna.
Eelmisel laupäeval algas vikerkaarenädal, mis tähendab homoseksuaalse vähemuse õiguste ja tunnete lähemat käsitlust. Pühapäev kulmineerus aga üle-Norralise TV-aktsiooniga. See on iga-aastane heategevuslik ettevõtmine, mille käigus kogutakse raha mingi kindla organisatsiooni toetuseks - sellel aastal maamiini ohvrite hüvanguks.
Lõpetuseks: järgmised kolm päeva tõotavad tulla kiiremad kui tänane, sest homme ja ülehomme ootavad eest proovid ning laupäev on EUROOPA PÄEV. See hõlmab esitlusi, õhtusööki, moealast läbilõiget Euroopast ning muidugi reisi läbi kontinendi, seda etteastete kujul õhtusel show´l

 
 

Wednesday 12 October 2011

Väike vaheaeg

Terve eelmise nädala jooksul ei olnud mahti sissekandeid teha. Niisiin kokkuvõttes: eelnev nädal kulus käsitööle, millega eile ka jätkasime. Hoogsalt jätkuvad ka ettevalmistused Euroopa päevaks.
Tegelikult tahtsin ära märkida, et lähiaja sissekannete suhtes olen pisut skeptiline, kuna üritan nüüd, nagu juba mainitud, rohkem käsitööga tegeleda ning ei ole märkimisväärset inspiratiooni kirjutamiseks leidnud. See avaldub ka mu keemia kodutöös, praktilise töö raportis, millest olen valmis saanud vaid pealkirja. Nüüd hakkan taas Muhu pättidega tegelema, et peagi uute tegemistega edasi liikuda.

Sunday 2 October 2011

Esimese aasta show - nädala kulminatsioon

Sellel nädalal unustasin taas tihemaid sissekandeid teha, kuna tegelesin Euroopa päeva ettevalmistustega. Üritan nüüd tagantjärgi meenutada nädala jooksul juhtunut.
Esmaspäeva õhtu oli vist selle nädala kiireim. Kohe pärast õhtusööki toimus aastaraamatu meeskonna moodustamiseks sissejuhatav koosolek. Esialgu tundus asi päris huvitav, kirjutasin isegi mõned laused oma kandidatuuri toetuseks e-maili mustanditesse, kuid sama kiire kolmapäeva tõttu jäi see kiri mul õigel hetkel saatmata. Selle põgusa sissejuhatuse järel sukeldusime Bollywoodi maailma. Kell kaheksa pidi toimuma maja kohtumine ujulas - basseinipidu - kuid otse loomulikult oli see tühistatud. Sellest viperusest hoolimata veetsime pool tunnikest Mariano, majavanema juures, kes oli taas oma kokkamisoskusi näidanud. kõhud täis, arutasime toakaaslastega, mida keegi valmistab eelseisvaks laupäevaks, mil toimub meie võlts sünnipäev. Nimelt on neljal inimesel meie toast sünnipäev suvel, vaid Kim saab oma tähistada veebruaris. Seega korraldame järgmisel laupäeval nn valesünnipäeva.
Teisipäeval tegime esimese testi inglise keeles. See polnud küll eriline väljakutse, kuid vähemalt saan järgmisel aastal enda vabanduseks öelda: "Vabandust, ma olen ingliskeele B tasemelt." Igal juhul teisipäeval järgnes kooli kogunemisele käsitööringi teine sügisene sessioon. Lõpetasime oma võtmehoidjad ja muud vaimusünnitised. Nüüd jääb üle vaid oodata edasist infot ametliku EAC´i alguse kohta. Kuna kolmapäevaks midagi õppima ei pidanud, otsustasin oma reserviso leva pärmi ära kasutada ning teha miskit kooki või pirukaid. Tainas oli pirukate jaoks liiga vedel, seega segasin kõikvõimalikud kosstisosad kokku ning üritasin küpsetada pirukat. Norra maja pliit on selleks aga minu kogemuste kohaselt kõige hullem variant, kuna sellel pole alumist küttekeha. See omakorda tähendab, et igasugused suuremad moodustised pannil jäävad seest suhteliselt tooreks. Pärast pooltteist tundi küpsetamist ja järgmisel hommikul koogi ülessoojendamist otsustasin, et selle ahjuga küpsetan edaspidi ainult pannkooke.
Kolmapäev oli eriline. Teistele aastatele toimusid ülikoolide esitlused ning intervjuud. Meile oli organiseeritud Punase Risti tutvustus. Hommikut alustas kooli direktor oma presentatsiooniga UWC olemuse ja eesmärkide kohta. Edasi kõnelesid kohaliku Punase Risti vabatahtlikud oma töö suundadest; eriti huvitav tundus minu jaoks olevat päästetöödega seotud õppetöö. Enne lõunapausi rääkis keemiaõpetaja David, mida me peame tegema, et saada Punase Risti diplomit. See diplom on erakordne paber, mida saab vaid siinsest koolist. Nii et otsustasin ennast õppusteks kirja panna. Aga eks ma räägin ükskasjalikumalt siis, kui tegevus juba algab.
Kolmapäeva õhtul kohe peale Hauglandi käsitööringi lõppu kiirustasime Aditiga Hoegh´i, kus pidi algama  show esimene läbimäng, mis kokkuvõttes kulges suhteliselt viperusterohkelt.
Neljapäeval jätkasime kirjanduses Chinua Achebe teosega "Things fall apart", mida kahjuks eesti keeles ei leidu. Niipalju, kui ma seni lugenud olen - julgen väita, et see on parem raamat kui eelmine, Ibseni näidend. Keeleliselt on vähemalt algusosa olnud pisut lihtsam ning sisuline pool väärib omaette avastamist. Järgmine oli keskkonna tund, kus "vaatasime" filmi erinevatest bioomidest. "Vaatasime" tähendab seda, et ma magasin ligi kaks kolmandikku filmist süna otseses mõttes maha - hämar ruum, mõnus nurk, kuha toetada... Keemia tund oli vaieldamatult päeva parim. Pidime alustama tiitrimise praktilise osaga, milleni me ka jõudsime. Seadsime aparatuuri üles ja alustasime tiitrimist, kuid varsti selgus, et bürett lekib. Samal ajal alustas David mingite perioodilisustabelit resümeerivate laulude mängimist ja liikus edasi youtube´i klippide juurde keemiast ning muudest juhtumistest kolledžis. Nii tiksusime tunni lõpuni - mis aga tõi kaasa suure märja loigu kolbi all ning totaalselt valed mõõtmistulemused. Alustame järgmisel korral uue hooga. Sama hooga aga saime lõunasöögi ajal alumisest sööklast sooja pesu, mida osa rahvast vajab juba eelseisva projektinädala jooksul.
Reede tundus olevat juba paljuski laupäev. Siiski pidime vastu pidama neli tundi. Hiljem, tantsuringis pidime alustama ettevalmistustega Euroopa päevaks, kuid juhendaja, Nina, oli olnud haige - seega otsustasime võtta kavva kankaani ning harjutasime pisut sambat. Kell üheksa alustasime peaprooviga, mis kulges kindlasti kordi paremini kui esimene läbimäng.
Laupäeva hommikupoolik kulges suhteliselt tavapärases rütmis. Pärastlõunal harjutasime viimast korda Bollywoodi tantsu. Õhtu oli aga väga eriline. Tavalise õhtusöögi asemel oli pidulik söömaaeg - kõik olid riietunud pidulikult, suur hulk rahvast ka rahvariietesse. Pärast sööki algas aga põhisündmus - kogu see pidulikkus oli pühendatud siinse endise füüsikaõpetaja mälestusele.
Pärast kaheksat alustasime lõpuks ka kauaoodatud etteastetega esimese aasta show´l. Pigistasin end seekord esimesse ritta ning üritasin esinemisi ka jäädvustada. Kokkuvõttes ütleksin, et etendus oli päris tasemel, igal juhul teistele aastatele meeldis. Täpiks "i" peal oli aga viimane number - meie norra keele õpetaja Kore Dale paroodia. Aga pildid räägivad rohkem, kui mina jõuan siia kirjutada, seega lisan peatselt ka pildimaterjali, et teha mõningal määral tasa oma pikka jutuvada vahepealsel ajal.
Lisan mõned pildid ka blogisse...
Pühapäev - sügisidüll

Sunday 25 September 2011

Proovid, tantsud...

Jätkan kolmapäevaste tegemistega. Kolmapäeval oli mul esmakordselt au koristada kogu meie tuba. Varsti pärast koristamist pidime taas tantsima minema, sest õhtusöögi ajal ootas ees esinemine. Enam-vähem kõik arvasi, et esinemine kulges edukalt. Samal õhtul pärast Hauglandi käsitööringi, kus tegime pärlitest liblika, hüppasin läbi veel esimeste aastate kogunemiselt, mille sisu peab üldsuse huvides jääma konfidentsiaalseks.
Neljapäeva ennelõuna kulges uniselt, eriti arvestades esimest tundi - matemaatikat, kus ma oleksin peaaegu magama jäänud. Tundide lõppedes õppisin enam-vähem ära ning väntasin rattaga Flekke poodi, et osta piima ja kohupiima, sest üllatuslikult tühja õhtupooliku otsustasin täita sõira valmistamisega. Islandi majast leidsin suure poti, kuhu kogu see suur hulk piima ära mahtus (mida tegelikult paistis olevat kokkuvõttes liiga palju). Suurt sõela mul leida ei õnnestunudki, seega tuli lõppkonsistents välja pisut ebaühtlane. Jukerdasin tükk aega ka pliidiga, sest see ei saa korraga praeahju ja ülemist osa soojendada. Lõpuks sain siiski oma asjad asjatatud. Tegelikult oli päev vaikne, kuna kätte oli jõudnud 22. september - täpselt kaks kuud oli möödunud Norra terrorirünnakust. Selle mälestuseks olid norrakatest õpilased korraldanud mälestustseremoonia, mis oli väga liigutav ning kaasahaarav.
Reede möödus suhteliselt rahulikult, õhtu oli taas täidetud proovidega, mistõttu ma kahjuks ei jõudnud World Today´le, mis seekord käsitles Norra poliitikat. Laupäev oli täidetud ettevalmistustega esimese aasta esinemisteks. Täna, pühapäeva pärastlõunal saime kokku, et arutada eesseisvat projektinädalat. Panime paika esialgse kondikava plaanitavatest tegevustest. Hiljem küpsetasin kaerahelbeküpsiseid, hoolimata pisut purustatud kaerahelvestest. Õhtul lõpetasin juba mõni nädal tagasi alustatud lippudega: maalisin meie toa lipud ning kinnitasin need toa uksele. Seda tehes arvestasin pidevalt, et peotantsu trenn algab kell 19.30 - tegelikult algas see aga juba 19.00. Kuigi ma ei jäänud millestki olulisest ilma, sest õppisime vaid väga põhilisi samme - seekord  valss ja tša-tša. Olen püsivalt üritanud tegeleda ka Euroopa päeva ettevalmistamisega, kuid eile kiilus juhe täiesti kinni - ehk suudan midagi täiendavat täna välja mõelda.
Üks paljudest toa piltidest ;)

Tuesday 20 September 2011

Uue hoo ja pingetega

Lõpetasin oma eelneva sissekandega pühapäeva õhtus. Õhtul arutasime Priiduga Euroopa päeva teemat ning suutsime formuleerida mõned uued ideed, kuid üldist kontseptsiooni absoluutselt paika ei seadnud.
Kuigi see nädal on kestnud vaid ligi poolteist päeva, tundub, nagu oleks juba reede siiapoole tüürimas - selle nädala jooksul on juba hulk asju juhtunud ning veel rohkem seisab ees.
Ma pole vist eriti tundides toimuvat maininud. Igal juhul esmaspäevane keemia tund oli taas huvitav, sest saime esimese päris ülesande koos juhistega, mille õpetaja, David Shetlandilt, eelnevalt lahti seletas. Selle kolmeosalise ülesande esimese etapis pidime valmistama lahuse, millega hiljem edasi toimetame. Siiamaani pole asi veel nii hull, kui päris ette kujutasin. Vähemalt ei pea meie klass neljast keemia õpikust teooriat õppima nagu teised esimese aasta keemikud.
Eile õhtul algasid täie hooga ettevalmistused esimese aasta etenduseks. Pärast kuut alustasime laulu harjutamisega, millega me märkimisväärselt kaugele ei jõudnud. Kell kaheksa toimus järjekordne maja kohtumine, kus põhiteemaks oli seekord varastatud-kaotatud-leitud asjad, ebasobiv keelekasutus e-mailides ja järgmisel esmaspäeval toimuv basseinipidu. Kell üheksa leidis aset suhteliselt kaootiline esimese aasta kohtumine tantsude osas.
Tänane päev algas muidugi vihmaga, kuid seda avastasin alles õues olles ning seega pidin peale hommikusööki tagasi tuppa jooksma. Sellest äratusest polnud kasu, sest esimene tund oli norra keel, mis tähendas unist diivanil lesimist. Matemaatikas, nagu juba mainisin, oli reedel tunnikontroll, mille tulemuslikkuses ma kahtlesin, kuid üllatuslikult sain hindeks 7, mis on siinses hinnete süsteemis kõrgeim võimalik. Kunstis esitlesin viimaks oma sall-raamatut. Kõigi ideed olid minu arvates omapärased ning head - näiteks püramiid, padi, luuletus ja visuaalne keel. Teisipäevasele nõustajaga kohtumisele järgnes Creative Crafts EAC ehk põhimõtteliselt käsitöö huviring, kus oli sajaprotsendiline osalus Norra maja rahva poolt, seehulgas kolm inimest neljast oli meie toast! Pooled kirjapannud olid kohtumise aratavasti ära unustanud. Millega seoses meenub mulle, et homses saab ennast projektinädalale kirja panna. Projektid on väga mitmekesised ning enamik tahaksid osaleda mitmes projektis. Peale mu oma käsitööprojekti jäid silma veel hobustega tegelemine, nn kõplapõllundus lähedases talus, jooga ja palju muud huvitavat. Loodan, et saan järgmisel aastal mõnes neist osaleda, kuigi projektid muutuvad aastati.
Jätkates tänaste tegemistega - seisab mul ees veel neli kokkusaamist. Õhtusöögi alguses, kahekümne minuti pärast harjutame viimast korda jaapani tantsu, mida homme esitame. Kella seitse saame kokku, et harjutada taas laulu; seekord eaks kohal olema ka muusikaõpetaja, et mõningal määral juhendada. Juba pool tundi hiljem pean olema Bollywoodi tantsu esimeses trennis. Kell kaheksa peaks mõningate eelduste kohaselt algama Euroopa päeva osas kokkusaamine, kuigi selles suhtes on tulnud mitmeid kaebusi. Ning viimasena pean jõudma muusikute-lauljate kohtumisele, et kokku sobitada mingi orienteeruv grupp inimesi ning plaanitavaid etteasteid. Aga ei saa kurta, sest kõik on õpitud (vist) - nimelt keskkonnas peame tegema grupitööna esitluse pinnaseprobleemide kohta ning mul pole õrna aimugi, mida teised leidnud on. Lisan mõni päev ka pilte, sest täna oli võrratu vihma ja päikese kombinatsioon, mida mul jäädvustada õnnestus. Kuid siiski pole mul aega oma kirjavigu üle kontrollida, nii et vabandan.

Sunday 18 September 2011

Neljapäeval vist midagi väga märkisväärset ei juhtunud. Vähemalt, kuna see mul meeles pole, ei saa juhtunu eluliselt oluline olla.
Reedel oli mul matemaatikas üldse esimene tunnikontroll. Esimesel poolaastal küll hindeid ei panda, kuid siiski oli paras üllatus, kui "väike armas töökene" osutus kolme lehekülje pikkuseks nuputamiseks.
Peale seda pingutust sain lõuna ajal kätte oma paki koos viimaste riietega. Kokkuvõttes on mul vist jälle liiga palju riideid, sest kapis valitses pärast nende kõigi lahti pakkimist paras segadus.
Sissekanne 2.2 - treeningpäevik:
Reedene tantsutrenn oli pisut lühem, kui tavaliselt peaks olema. Kuid selles hoolimata jõudsime külvata küllaldaselt segadust ning lõpuks vist ka asja ligi 90% ulatusese paika saada. Muutsime mõned liigutused ning lisasime karjed, mis kokkuvõttes tõotab kujuneda päris lahedaks.
Hiljem, kui enamik rahvast oli auditooriumis Liibüa teemal debateerimas, otsustasin minna taas jooksma. Seekord jooksin üle 6 kilomeetri mõnusas tempos ning jõusaali seekord ei läinud.
Jätsin vahele ka reedeõhtuse filmi, mille asemel lugesin veidike ning saatsin päeva rahlikult õhtusse.
Laupäeva hommikul tundsin, et pean koristama. Seega lõin taas korra oma kappi ning pärastlõunal triikisin ka vajalikud riideesemed. Seejärel tundsin inspiratsiooni õppimiseks, eriti kunsti alal, kuid lõpuks see vaimustus vaibus ja kui olin juba häälestunud mõningal määral Eestimaistele teemadele - nimelt pidime Priiduga arutama oma plaane Euroopa päevaks - teatas ta, et täna ei ole see võimalik. Üritasin veel õppida, mis väga hästi välja ei tulnud ning nii jõudiski kätte üks septembrikuu tähtsündmustest, millest ma vist pikemalt rääkida ei tohi, seda tulevaste generatsioonide uudishimu ja enda järgmise aasta huvide suhtes. Esimesed aastad ei tohtinud põhimõtte kohaselt miskit üritusest teada, kuigi tegelikult olid kõik juba asjaga kursis. Esimese aasta vastulöök tuleb kahe nädala pärast.
Täna loodan arutada Euroopa päeva teemat ning pärast seda esimese aasta etteasteid. Lisaks pean õppimisega otsad kokku tõmbama.
Sissekanne 2.3 - treeningpäevik:
Ei hakka taas uut iseseisvat postitust looma, vaid lisan oma tänasele jutule pisut seniseid tegemisi. Niisiis pärast kella seitset käisin jälle jooksmas, täna 6 kilomeetrit. Aega küll täpselt eelnevatega võrrelda ei oska, kuid siiski tempo tundus senisest parem olevat.

Kuhugi siiakanti jääb ka võrratu päikeseloojang, mida mul õnnestus pildile püüda.

Thursday 15 September 2011

14./15. september

Ei ürita enam eriti pealkirjadega hiilata. See-eest lisan täna pildimaterjali, mis nädala jooksul kogunenud on.
Kolmapäeval koristamise ajal mainisin, et peaksime oma toakaaslastega miskit väljas ette võtma. Teised haarasid sellest ideest kohe kinni ning pärastlõunal suundusimegi üheskoos oma esimesele avastusretkele lähimasse mäkke, mis on ikka Eesti mägedega päris ebavõrreldav. KimEngi me kahjuks ei leidnud, pidime neljakesi läbi ajama. Aga sellest hoolimata jõudis Ulrika järeldusele, et me oleme liiga vastutustundlikud esimesed aastad. Lisaks leiutasime erinevad tehnikad ebatasasel vesisel mmastikul liikumiseks. Eesti meetod on sarnane soos liikumisega - see aga tegi suhteliselt palju nalja teistele. Igal juhul vaade oli vaeva väärt. Piltidel on näha kolledži ühiselamuid; veel saame oma arvele lisada nn epic pildid vaatega Flekkele. 
Botaste kuivast olekust ei jäänud tagasiteel miskit järgi. Oleksin pidanud samuti paljajalu minema - vähemalt ei olenud ma nii porine kui Hana, kes lõpuks otsustas oma jalanõudest loobuda.
Sissekanne 1.1 - Haugland Crafts:
Kell seitse kogunesime Hauglandi keskuses - mina, Aditi Indiast ja Natasha Sambiast, lisaks teine aasta Maria Timorist. Ringkäigul õnnestus koguda 9 huvilist, mis olevat võrreldes eelmise aastaga rekordiline number. Voltisime taas lilli ning esmakordselt ka karpi. Üritan sellel nädalavahetusel seni õpitud asjad üle korrata ning mõningaid uusi asju teada saada, sest rollis, kus peaksin ise juhendama, tuleb miskit eelnevalt ka kõrva taha panna.
Sissekanne 2.1 - treeningpäevik:
Kolmapäeval toimus järjekordne väsitav tantsutrenn. Seekord jõudsime võikeste muudatustega jaapani tantsu lõpuni õpitud. Reedel peame vaid üle kordama ja täpselt detailid paika panema. Esinemine on kolmapäeval seni veel teadmata paigas ja ajal.
Täna käisin teist korda sellel nädalal trennis. Jooksin ligi 4,5 kilomeetrit ning edasi läksin esmakordselt jõusaali ehk TSK-sse (keegi ei tea selle nimetuse täpset tagamaad). Poolteist tundi mõnusat jooksu, jõutrenni ja venitusi tegi enesetunde taas erksaks ning üritan ka laupäeval miskit liigutada. Kuigi ajaliselt seitsme paiku trenni teha just kõige parem variant siiski ei tundu.
Lisan veel mõned pildid... Minu raamat on sellisel kaugusel, mis tähendab põhimõtteliselt peaaegu valmisolekut. Ei kujuta ette, kas kirjutasin liiga palju. Esialgu tahtis õpetaja meie loovust piirata, sest eelmise aasta raamatud olid liiga raamidest väljas, kuid samas hiljem rõhutas visuaalse keele olulisust.
Klõpsisin veidike ka klassiruumides, mis väärivad minu arvates näitamist.





Kunsti ruumid:
Kõige lahedam klassiruum (kus me saame kahjuks olla vaid selle poolaasta jooksul):

Tuesday 13 September 2011

Enesetunne? Suurepärane!

Mõtlesin, et peaksin veidi tihemini siinsetest sündmustest kirjutama. Nagu siiani ilmnenud on, siis ununeb märkimisväärne osa infost tegusate päevade käigus.
Tänane hommik oli kuidagi väga rusuv ja unine; esimene tund oli ka matemaatika, mis ei toonud kaasa vähimatki virgutavat elementi. Teisipäevale kohaselt olid ka tunnid lühemad, mistõttu jõudsime napilt kunstisse. Kuid üllatusena oli kohal vaid 3 inimest, sest klass oli kaheks jagatud - ülerahvastatuse tõttu pole võimalik mõistlikult ümber väikese laua töötada. Mis meenutabki, et peaksin mingil hetkel klõpsima mõned pildid huvitavamatest klassiruumidest. Kolisime norra keelega üle rootsi keele klassiruumi, mis on lihtsalt kõige leboma sisistusega üldse; seda muidugi kunsti ja filosoofia omade kõrval.
Ja tegelikult suurepärase enesetunde põhjus saabus alles õhtul. Tundsin, et ei suuda enam samas rutiinis jätkata, sest viimast korda käisin jooksmas eelmisel esmaspäeval. Tegelikult on siin ajastuse mõttes suhteliselt kehv trenni teha: hommik jääb liiga lühikeseks, kui tahta ka normaalselt süüa ja pesta; peale tundide lõppu ei saa aga õpilased ujulasse, jõusaali ega võimlasse sisse. Seega saab trenniga alustada enam-vähem kella viie paiku, kuid samas algab kell 17.30 õhtusöök. Otsustasin siis kella seitsme paiku jooksma minna. Hiljem tegin ka pikema venituste seeria, mis sisuliselt tähendas toa põranda pühkimist. Loomulikult just sellel päeval, kui mina tahtsin trenniga alustada, olid siseruumid lukus - teisipäeval on mingi imelik hommikune aeg, mil ujula on avatud. Igal juhul üritan nüüd regulaarselt asjaga tegelema hakata.
Äsja hävitasin oma eilseid varusid, mis koogi tegemisest üle jäid, sest ega see kraam kaua ei säili. Ulrika keetis mingit kummalise koostisega teed, mis tundus maitse poolest musta tee moodi olevat, kuid pead selle eest ei annaks. Lisaks avastasin, et hoolimata Norra maja päevaruumi levivast kaheksast traadita internetiühendusest, ei saa seal ühegagi neist korralikku toimivat sidet luua. 
Homme tuleb ebaharilikult kiire päev kõigi eelduste kohaselt. Pärast tunde on maja koristamine, mis mulle tähendab sellel nädalal vannitoa koristamist. Sain täna ka kirja Lindalt, kirjanduse õpetajalt, kes on ühtlasi ka Hauglandi käsitööringi koordinaator, kes teatas, et olen ametlikult sellesse EAC-sse vastu võetud. Kell üheksa algab erakorraline tantsutrenn, sest peame juba järgmisel nädalal eelnevalt mainitud jaapani tantsuga esinema.
Lisaks veel üks plaan: üritan käesolevasse blogisse ka oma nn ametlike vaba aja tegevuste kohta detailsemalt kirjutada. See on vajalik, kuna peame aasta lõpus mingisuguse müstilise paberi täitma  selgitustega selle kohta, mida ma valitud tegevuste käigus õppisime. Ühendan siis edaspidi kaks vajalikku-kasulikku tegevust.

Monday 12 September 2011

Originaalne pealkiri - ei usu!

Pealkirjastamisega tekivad viimasel ajal suhteliselt keerukad probleemid. Aga igal juhul pöördun tagasi eelmise nädala lõpu juurde.
Ma vist ei kommenteerinudki oma tantsutrenni. Üllatuslikult ilmus meie kavva jaapani tants, mida septembri lõpupoole (täpset kuupäeva loomulikult ei mäleta) põhimõtteliselt koos kõigi teiste UWC-de õpilastega samal ajal tantsime. See tunnike mõjus aga väga tugevalt mitte toonuses olevatele lihastele ning andis tunda terve nädalavahetuse. Reedel oli tavapäraselt filmiõhtu. Seekordne linateos põhines mõneti faktidel ning rääkis Nelson Mandela elukäigust. Kokkuvõttes oli see kindlasti parem kui eelnevate nädalate filmid. Plaanisime edasi kohvikusse minna, kuid teel tuli ette mitmeid takistusi, mis enamjaolt olid seotud kõrvarõngastega, seega hääbus õhtu suhteliselt vaikselt.
Laupäeva hommik kulges õppides ning kui plaanisin õhtupoolikul välja minna, oli ilus päikseline ilm asendunud tavapärase sombusega. Seetõttu otsustasin taas pisut ka oma kunsti ülesande - raamatuga tegeleda, kuid õiget inspiratsiooni hetke ei saabunud. Õhtul oli taas pidu, seekord oli teemaks loomad. Kui ma korraks läbi hüppasin, olid tantsupõrandal vaid üks paar - tase! Kokkuvõttes kulges laupäev suhteliselt sündmustevaeselt.
Pühapäeva pärastlõunal leidis aset esimene usuteemaline kohtumine nn vaikses majas. Põhiliselt arutati islamiga seotud uskumusi, aga puudutati ka teisi teemasid, mis kujunesid suhteliselt laialivalguvaks lõpuks. Edasi suundusin inglisekeele õpetaja Angie poole. Arutasime projektinädala tegevusplaani. Lõpptulemusena sai projekti pealkirjaks "Vana ja uus - käsitöö erinevates kultuurides", mitte pelgalt Norra käsitöötraditsioonidele keskendumine. Kuid siiski on veel suur osa mänguruumi, sest saame enne projekti algust huvilistega kokku ning arutame nende ootused ja soovid läbi. Eile õhtul võtsin üle pika aja kätte ka tikkimise; loodan lähema aja jooksul oma lilltikandiga sussid (vähemalt tikkimise osas) valmis saada.
Täna käisin esimest korda Dales, mis on põhimõtteliselt peale Flekke järgmine suurem asula. Avastasin sealset lõngapoodi ning ostsin kokku kraami küpsetamiseks.
Esmaspäeval on tavaliselt nn maja kohtumised, kuid meil pole enam midagi pakilist arutada ning seega istume pisut koos oma toakaaslastega. KimEng valmistas juba nuudleid, mis lõhnasid väga isuäratavalt. Ma plaanin küpsetada ploomikooki, kuigi autentset
hapukoort ei leidnud kummastki poest. Nüüd tõttangi küpsetama, sest see võtab alati oodatust rohkem aega.
Vabandan, kui viimasel ajal kirjavigu väga ohtralt toodan, kuid mu arvuti täpitähed on olematud ning lisaks sellele ei ole ma viitsinud eelnevalt kirja pandud teksti üle lugeda.

Thursday 8 September 2011

Varane äratus

Täna oli esimene nn tuletõrjeõppus. Enne kuut hommikul hakkasid alarmid üürgama ning kõik pidid majadest väljuma, et sööklasse evakueeruda. Meie majavanem Mariano käitus suhteliselt usutavalt, sest ka koridoridesse oli tekitatud suitsu. Igal juhul peale võikest jalutuskäiku suht napis riietuses enam magama jääda ei saanud...
Mis sellel nädalal veel huvitavat toimus? Igal juhul see nädal möödus mingil kummalisel moel märgatavalt kiiremini kui eelmine. Kolmapäev oli eriti tormiline koristusmeeleolu tõttu. Eelmisel nädalal ei saanud sellest veel nii hästi aru, sest koristamas olid ainult teised aastad, kuid nüüd oli kogu maja rahvas tegevuses, pluss veel voodilinade vahetus. Ma olen muide avastanud oma toanurga juures nii häid kui ka halbu külgi, viimaseid vist rohkem. Esiteks, ma olen juba ligi 30 korda oma pead vastu voodi alumist osa ning voodis olles vastu lage ära löönud ning teiseks, hommikul unisena pole just kõige meeldivam redelil balansseerida. Heaks omaduseks võib vist lugeda seda, et vähemalt saab kõhtu ja selga treenida kui miskit on vaja voodis olles laualt, alumiselt korruselt, kätte saada.
Kaks nö loomingulist tegevust jäid ka vahepeale: lego ja raamatu valmistamine. Lisaks origami EAC ja PBLi idee. Täna jälle tantsima! Aga tegelikult algavad kümne minuti pärast tunnid. Esimene on norra keel, mis sisuliselt peaks tähendama 60 minutit uneaja pikendust. Aga eks ma kirjutan hiljem lisa...

Maailmakirjandus ja sügav arutelu "Nukumaja" üle lõpetas mu ametliku koolipäeva. Seega kirjutan pisut veel selle nädala tegemiste kohta.
 Kui ma eksi, oli see kolmapäeva õhtu, kui Ulrika sai kolmanda aasta, Nicolase käest tema vanast kunstiprojektist üle jäänud legod. Ja siis me pidime muidugi nendega veidike lustima: Hanas ilmutas nd väike saatan ja mina üritasin kõrgusesse pürgida. Vähemalt on meil nüüd mõneks ajaks igavapoolsetel õhtutel tegevust.
Kolmapäeva õhtul tegima ajalugu. Nimelt toimub Hauglandi keskuses käsitöö EAC, kuhu Priit esimese meessoost isikuna läks. Igal juhul õppisime selgeks origami tehnikas lille voltimise ja leidsin muid huvitavaid asju nagu näiteks vokk. Loodan, et saan järgmisest nädalast seda EAC´d jätkata, sest nad saavad vastu võtta vaid 3 esimest aastat.
Neljapäeval tegi ingliskeele õpetaja Angie (kellele meeldib väga kududa ja keda ma esialgu kunsti õpetajaks pidasin) ettepaneku korraldada oktoobris PBL´i ehk projektil põhineva õppe nädala jooksul kudumisprojekt. Kuid samas andis ta mulle vabad käed uute ideede suhtes. Nii ma tulingi mõttele, et võiks teha esialgu väikese uurimuse norra käsitöö traditsioonide kohta või kutsuda keegi vastavate teadmistega inimene esinema-juhendama. Ega seda nädala väga konkreetselt ette planeerida ei saagi; otsustame grupiga alles vahetult enne tegevuste algust, mida täpselt soovitakse. Aga loodan, et saan selle projekti juhiks.
Neljapäev oli täis üllatusi - seda teise aasta õpilaste tegevuse näol, mida mul kahjuks näha ei õnnestunud, sest pidasin sedaesialgu mingiks rutiinseks teadaandeks.
Täna kunsti tunnis tegelesin edasi oma raamatuga. Eile õhtul värvisin valget riiet ja paberit musta teega; tulemus polnud aga nii intensiivne kui esialgu julgesin oletada. Suurem osa tööst raamatuga seisab veel ees, aga ma arvan, et lõpptulemuse nimel tasub seda vaeva näha.

Tuesday 6 September 2011

Esimene seitsepäevak selja taga

Tänasega lõppes esimene lühike tsükkel sellest kooliaastast. Süsteem on küll pikk ja keeruline, kuid lihtsalt öeldes on asi järgnev. RCNs on meil seitse õppeainet ehk blokki, mis korduvad iga seitsme päeva tagant täpselt samas järjestuses. Tunni pikkus on sellel aastal standardtaseme puhul 60 minutit, kõrgema tasme puhul 70 minutit. Lisaks eelnevatele erinevustele on veel teisipäevad lühemad ning see ajab segadusse nii õpilasi kui ka õpetajaid, kes on siin töötanud juba üle 10 aasta.
Ma vist polegi varem rääkinud oma ainete valikust. Niisiis hetkel on käsil järgmised õppeained: eesti keel pluss maailmakirjandus, inglise keel, keskkonnakooslused ja süsteemid ehk ESS, keemia, matemaatika standard ja kunst. Praeguse momendini veel oma valikuid kahtsenud pole, loodan, et need jäävad püsima järgneva kahe aasta jooksul.
Kuna ma pole selle ega eelneva nädala jooksul eriti aktiivne fotograaf olnud, siis laiendan veel siinse koolisüsteemi tagamaid. Lisaks koolitundidele lähevad lõputunnistuse jaoks arvesse ka lisategevused ehk EACd. Kooli prioriteedid hõlmavad kuut suurt valdkonda: loovus, aktiivsus, teenused, põhjamaad, humanitaaria ja keskkond. Mingil määral peavad eeloleva kahe aasta jooksul saama nö kaetud kõik kuus teemat. Üks EAC valik on mul hetkel kindel: tantsimine; valmistame etteaste Euroopa päeva jaoks. Teistes valikutes pole ma nii kindel. Igal juhul ühe tegevusega pean veel liituma, sest miinimum on 2, maksimum 4 ametlikku vaba aja tegevust.
Eile oli mu teise aasta, Priidu, nimepäev, seega otsustasin seda veidike tähistada. Otsustasin osta Flekke poest odrajahu, et küpsetada mingil määral Eesti-pärast karaskit, kuid lõpptulemuse heledus seda küll ei meenutanud. Peagi loodan oma varusid Dales täiendada.
Pöördudes tagasi õppimise juurde - olen ikka mõned klõpsud vahepeal teinud ka. Kunstis peame nimelt põhimõtteliselt igaks tunniks mingi ülesandega seoses kirjutama ning eelviimase, krooni valmistamise, lõpptulemuse pidime ka fotosilmaga jäädvustama. Lisaks sain lõpuks valmis Rõngu neiu rahvariiete juurde kuuluva vesti. Käies sellega pärast pildistamist ringi, küsis vähemalt 20 inimest, kas Eestis on mingi rahvuslik püha. Aga igal juhul lisan siis nüüd ka mõned pildid. Rahvariietest tegi klõpsud Anu Maldiividelt. Muide, rahvariidesärk on vale tikandiga, nii et lõpptulemusega ei saa ikkagi lõplikult rahulduda, vaid peab talvel edasi nokitsema.

Monday 29 August 2011

Oh kooliaeg, millal sina tuled?

Esmaspäev, 29. august 2011 - esimene ametlik koolipäev. Aga sellest tegelikult hiljem...
Eelmisel kolmapäeval toimus õppeainete laat, mis esialgu näis mõningal määral hirmutav ja segadusse ajav, kuid peale esimest koolipäeva ei tundu asi nii hull olevat. 









Totaalselt teemast väljas, aga siiski Norra maja on tavapäraselt väga mitmekesine:
  
Neljapäeval lubati meid isegi kunstiklassi. Saime värvida pesukotid; loomulikult maalisid kõik algse soovituse kohaselt oma kotile lipu ja nime.
Samal õhtul leidis aset NH 102 toa kogunemine ehk saime maitsta unikaalset Ulrika vulkaanikooki, mis algselt oli pelgalt šokolaadikook. 
Oma lakoonilise jutu jätkuna... käisime ära ka Flekkes, kus asub lähim pood (u 3 km kaugusel Hauglandist).
Õhtul tutvusime veelkord oma maja rahvaga ning grupi nn nõustaja Eriku pool oli väike õhtusöök.
Lisaks üks väike üllatus mu laua alt eelmistelt elanikelt: 
Reedese ringkäigu jooksul tassisime metsas puid. Ma ei tea, kas Norras pole mingeid mõistlikke veokeid säärase töö jaoks aga igal juhul pidime kasutama kondimootorit. Nagu pildilt näha, siis ega enamik sellest tööst just vaimustunud polnud. 
Reede õhtu oli filmi päralt, kuid laupäev kulmineerus teemapeoga. Meie tuba oli Ulrikast inspireerituna kõlisev ehk tiim BB-Black Bells.
Pühapäeva põhisündmus oli majadevaheline võidujooks Flekkesse ja tagasi. Priit hoidis Eesti ja Rootsi maja lippu kõrgel. Kuigi lõplikest tulemustest pole mul endiselt aimu. Ja muidugi pärast jooksu saime lõpuks teha oma esimese hüppe fjordi! Teisel korral tundus vesi juba üllatavalt soe olevat, kuigi itaallase meelest oli vesi meeletult külm. Igal juhul laupäeval läbisid kõik suhteliselt edukalt ujumistesti. 

Pühapäeva õhtul oli järjekordne nn laat, seekord EAC ehk vabaaja tegevuste kohta. Valikuid oli niivõrd palju, et väga raske oli lõplikult otsustada. Valisin esmalt jooga ja tantsimise, mida ma sellel nädalal katsetada kavatsen.
Täna, jõudes tagasi algusesse, oli siis esimene koolipäev: inglise keel, norra keel, matemaatika ja kunst. Õhtul oli esimene suurem maja kogunemine, enne seda tegime Hana ja Ulrikaga pannkooke ja koristasime teiste segaduse köögist ära. Avastasime vist uue eluvormi nädala vanusest riisist, aga see oli ikka tõsiselt rõve. 
Igal juhul homme uue hooga!