Sellel nädalal unustasin taas tihemaid sissekandeid teha, kuna tegelesin Euroopa päeva ettevalmistustega. Üritan nüüd tagantjärgi meenutada nädala jooksul juhtunut.
Esmaspäeva õhtu oli vist selle nädala kiireim. Kohe pärast õhtusööki toimus aastaraamatu meeskonna moodustamiseks sissejuhatav koosolek. Esialgu tundus asi päris huvitav, kirjutasin isegi mõned laused oma kandidatuuri toetuseks e-maili mustanditesse, kuid sama kiire kolmapäeva tõttu jäi see kiri mul õigel hetkel saatmata. Selle põgusa sissejuhatuse järel sukeldusime Bollywoodi maailma. Kell kaheksa pidi toimuma maja kohtumine ujulas - basseinipidu - kuid otse loomulikult oli see tühistatud. Sellest viperusest hoolimata veetsime pool tunnikest Mariano, majavanema juures, kes oli taas oma kokkamisoskusi näidanud. kõhud täis, arutasime toakaaslastega, mida keegi valmistab eelseisvaks laupäevaks, mil toimub meie võlts sünnipäev. Nimelt on neljal inimesel meie toast sünnipäev suvel, vaid Kim saab oma tähistada veebruaris. Seega korraldame järgmisel laupäeval nn valesünnipäeva.
Teisipäeval tegime esimese testi inglise keeles. See polnud küll eriline väljakutse, kuid vähemalt saan järgmisel aastal enda vabanduseks öelda: "Vabandust, ma olen ingliskeele B tasemelt." Igal juhul teisipäeval järgnes kooli kogunemisele käsitööringi teine sügisene sessioon. Lõpetasime oma võtmehoidjad ja muud vaimusünnitised. Nüüd jääb üle vaid oodata edasist infot ametliku EAC´i alguse kohta. Kuna kolmapäevaks midagi õppima ei pidanud, otsustasin oma reserviso leva pärmi ära kasutada ning teha miskit kooki või pirukaid. Tainas oli pirukate jaoks liiga vedel, seega segasin kõikvõimalikud kosstisosad kokku ning üritasin küpsetada pirukat. Norra maja pliit on selleks aga minu kogemuste kohaselt kõige hullem variant, kuna sellel pole alumist küttekeha. See omakorda tähendab, et igasugused suuremad moodustised pannil jäävad seest suhteliselt tooreks. Pärast pooltteist tundi küpsetamist ja järgmisel hommikul koogi ülessoojendamist otsustasin, et selle ahjuga küpsetan edaspidi ainult pannkooke.
Kolmapäev oli eriline. Teistele aastatele toimusid ülikoolide esitlused ning intervjuud. Meile oli organiseeritud Punase Risti tutvustus. Hommikut alustas kooli direktor oma presentatsiooniga UWC olemuse ja eesmärkide kohta. Edasi kõnelesid kohaliku Punase Risti vabatahtlikud oma töö suundadest; eriti huvitav tundus minu jaoks olevat päästetöödega seotud õppetöö. Enne lõunapausi rääkis keemiaõpetaja David, mida me peame tegema, et saada Punase Risti diplomit. See diplom on erakordne paber, mida saab vaid siinsest koolist. Nii et otsustasin ennast õppusteks kirja panna. Aga eks ma räägin ükskasjalikumalt siis, kui tegevus juba algab.
Kolmapäeva õhtul kohe peale Hauglandi käsitööringi lõppu kiirustasime Aditiga Hoegh´i, kus pidi algama
show esimene läbimäng, mis kokkuvõttes kulges suhteliselt viperusterohkelt.
Neljapäeval jätkasime kirjanduses Chinua Achebe teosega
"Things fall apart", mida kahjuks eesti keeles ei leidu. Niipalju, kui ma seni lugenud olen - julgen väita, et see on parem raamat kui eelmine, Ibseni näidend. Keeleliselt on vähemalt algusosa olnud pisut lihtsam ning sisuline pool väärib omaette avastamist. Järgmine oli keskkonna tund, kus "vaatasime" filmi erinevatest bioomidest. "Vaatasime" tähendab seda, et ma magasin ligi kaks kolmandikku filmist süna otseses mõttes maha - hämar ruum, mõnus nurk, kuha toetada... Keemia tund oli vaieldamatult päeva parim. Pidime alustama tiitrimise praktilise osaga, milleni me ka jõudsime. Seadsime aparatuuri üles ja alustasime tiitrimist, kuid varsti selgus, et bürett lekib. Samal ajal alustas David mingite perioodilisustabelit resümeerivate laulude mängimist ja liikus edasi youtube´i klippide juurde keemiast ning muudest juhtumistest kolledžis. Nii tiksusime tunni lõpuni - mis aga tõi kaasa suure märja loigu kolbi all ning totaalselt valed mõõtmistulemused. Alustame järgmisel korral uue hooga. Sama hooga aga saime lõunasöögi ajal alumisest sööklast sooja pesu, mida osa rahvast vajab juba eelseisva projektinädala jooksul.
Reede tundus olevat juba paljuski laupäev. Siiski pidime vastu pidama neli tundi. Hiljem, tantsuringis pidime alustama ettevalmistustega Euroopa päevaks, kuid juhendaja, Nina, oli olnud haige - seega otsustasime võtta kavva kankaani ning harjutasime pisut sambat. Kell üheksa alustasime peaprooviga, mis kulges kindlasti kordi paremini kui esimene läbimäng.
Laupäeva hommikupoolik kulges suhteliselt tavapärases rütmis. Pärastlõunal harjutasime viimast korda Bollywoodi tantsu. Õhtu oli aga väga eriline. Tavalise õhtusöögi asemel oli pidulik söömaaeg - kõik olid riietunud pidulikult, suur hulk rahvast ka rahvariietesse. Pärast sööki algas aga põhisündmus - kogu see pidulikkus oli pühendatud siinse endise füüsikaõpetaja mälestusele.
Pärast kaheksat alustasime lõpuks ka kauaoodatud etteastetega esimese aasta
show´l. Pigistasin end seekord esimesse ritta ning üritasin esinemisi ka jäädvustada. Kokkuvõttes ütleksin, et etendus oli päris tasemel, igal juhul teistele aastatele meeldis. Täpiks "i" peal oli aga viimane number - meie norra keele õpetaja Kore Dale paroodia. Aga pildid räägivad rohkem, kui mina jõuan siia kirjutada, seega lisan peatselt ka pildimaterjali, et teha mõningal määral tasa oma pikka jutuvada vahepealsel ajal.
Lisan mõned pildid ka blogisse...
 |
| Pühapäev - sügisidüll |
|
|
Eelmisel reedel saime taas meid ümbritseva keskkonna rüppe kistud, kuid seekord globaalses mõttes. Kaks korda õppeaasta jooksul leiab aset üritus nimega Global Concerns ehk luubi all on ülemaailmsed valupunktid, tavaliselt keskkonna, humanitaar- või Põhjala teemadel. Osalus oli kohustuslik, kuna üritus toimus tundide asemel. Korraldusliku poole pealt ootasin enamat, kuid sisuline osa suutis mind küll maailmaparandavalt mõtlema panna. 
