Kratitari varavakk: November 2012

Tegelikult asi hull pole, üritan lihtsalt oma novembrivaheaega millegagi sisustada ning kõige pakilisemate ülesannete koorma alt välja vingerdada. Siin on mu nädala plaan ning ülesanded, millele peaks saama nädala lõpuks kriipsu peale tõmmata.

Niisiis, portfoolio esimene mustand, teadmiste teooria esitlus teemal "Kui palju kujundavad tajud meie uskumusi?", keemia kordamine, ekstraakadeemiliste tegemiste kokkuvõtte kirjutamine ja kunstiraamatu kirjutamine on veel tegemata. Järgmised kaks ööpäeva tulevad loodetavasti väga produktiivsed. Loodan enamiku asjadega selle aja jooksul lõpetada. Samas üritan ka oma tegelmistest pidevalt täidusi siia üles täheldada.

Tänane päev algas minu jaoks kell 10.45 ligi 7-kilomeetrise "hommikuse" jooksuga. Nüüd üritan lõpuks ka õppima hakata...
Kell 15:20 - saan maha kriipsutada "TOK - prepare presentation". Vahepeal jõudsin ka soki kudumist alustada ning oma pesu ära pesta.
Kell 19:10 - ligi tunniajase piinlemise järel matemaatika radadel otsustan hakata pihta kõige muuga eelisjärjekorras ning lasta matemaatikal natuke settida, et mingil hilisemal hetkel uuesti alustada.
...siiamaani pole midagi välja tulnud mu pikaaegsest ärkvelolekust ega ka matemaatika portfoolio kirjutamisest. Täna kulutasin põhimõtteliselt kogu päeva kunstile. Eks homme jälle uue hooga edasi.

Pärast esialgse entusiasmi möödumist tunnen, et üha raskem on veenda ennast siia blogisse midagi uut postitama. Ma ei ütleks, et just kiire on, aga mingil moel ei suuda ma ennast piisavalt kokku võtta, et pidevalt miskit kirja panna. Käesolev semester on möödunud linnutiivul ning ligi kuu aja pärast suundun juba koju.
Minu laiskusest hoolimata on mu esimene aasta, Katrin natuke tublim olnud oma blogi täiendamisel. Ta ikka vahepeal viitsib pajatada oma tegemistest siin: http://kilukarbita.blogspot.no/.

Täna on esimene novembrivaheaja päev - vabadus! Plaanin küllaltki palju õppida ja ülesandeid ette ära teha ülejärgmiseks nädalaks, et siis ei peaks väga pead valutama enne jõule. Teiseks eesmärgiks olen seadnud teha nii palju trenni kui võimalik. Vähemalt võin enda üle selleski suhtes uhkust tunda, sest siiamaani olen suutnud väga heasse treeningrutiini sisse elada. Olen püsivalt juhtinud kaks korda nädalas fitness treeninguid, kaks korda nädalas käin hommikuti ujumas ning lisaks vahepeal jooksmas, jõusaalis, tantsimas.
Kõige murettekitavam aspekt siinse elu-olu juures on vist mu eesti keele seisukord. Tunnen selgelt keelelist mandumist, mida loodan kodus kuu aja jooksul ravida. Siin Katriniga rääkides kasutan tahes-tahtmata RCNi stiilis lühendeid, mis eesti keelde tõlgituma kõlaksid väga kohmakalt.
Õppimise suhtes olen kokkuvõttes vist väga heal järjel, kuigi see ajendab mind tulevikus veelgi rohkem pingutama (loodetavasti). Näitena võin tuua keemia seisukorra. Tagasiside käigus ütles mu õpetaja, et ta pole mu õppimise pärast üldse mures jne, kuid ma peaksin olema võimeline saavutama lõpueksamil 100% võimalikult lähedase tulemuse, mitte rahulduma 80+ protsentidega. Enese meelest pole ma üldse nii võimekas - niisiis, tuleb end käsile võtta!

Kord juba kirjutamist taasalustanud üritan seda ka suuremal või vähemal määral jätkata, pigem peegeldades oma igapäevaseid mõtteid ja tundeid. Tegemaks tasa vahepealset aega postitan ka mõned pildid. Kuigi tegelikult pole ma ka fotokaga väga aktiivselt inimesi terroriseerinud viimaste kuude jooksul.