Symbolitest minu rajal

Siinset blogi endisest puna-mustast vormindusest ymber kujundades mõtlesin mõni aeg uue väljanägemise peale. Teadsin, et kuna see peab sobituma loodusterapeudi teemadega, peaks kujundus olema kollastes, rohelistes ja beežides toonides. Kui läksin selle mõttega pilti tegema, jäid mu teele vaid viimased koltunud kaselehed sygiseses lehevaringus. Seega saigi blogi tunnuseks kõivupuu ning tema koltuvad lehed, mille väge tundis vanarahvas ning kasutas seda enda väekamaks muutmiseks.
Eile avastasin huvitavad rööpjooned Mikk Sarve raamatust "Sõna jõud". Panen nyyd lyhidalt ka siia kirja, mida huvitavat Mikk Sarv sinna yles täheldanud on (algus lk 81). "Algseks tähenduseks on sõnal kask kytismaa ehk alepõld. See on muistne maaviljelemisviis." Seega on mõiste ise seotud ka meie põlvnemise ning igapäevase leiva saamise käiguga. "Ka sõna põld tuleneb põletamisest. Esimesteks puudeks, mis sellisele põletatud maale kasvama hakkasid olid kasepuud, muistsema nimega kõivud. Kasepuu on läbi aegade olnud meie elus ja uskumustel olulisel kohal. Hõimurahvaste ersalaste ning mokšade jaoks on kask maailmapuuks, mis kogu maailma yleval hoiab. "Juba vanad roomlased on osanud kaske pyhaduse ning õnnistusega siduda. "Kase ladinakeelne nimi Betula tulenevat sõnast beatus, mis tähendab õndast, õnnistatut." Seetõttu usun, et jõudsin kase kui omaette seisva mõisteni mingi ettemääratuse ajel ning et see toob ka hiljem kasu.

Myygirohke ja humoorikas laupäev

Alustasin eilset päeva, riietudes yle mõne aja taas rahvarõivastesse. Haarasin kaasa kamaluga asju ning suundusin Rõngu rahvamaja poole. Seal toimus kadrilaat, kus otsustasin oma käsitööd myya. Kahjuks polnud ostjaid palju, kuid sellest hoolimata sain rõõmsalt uue kinda kudumisele keskenduda ning yldist laadamelu nautida.
Enne lõunat võtsin juba suuna Tartu poole, kus toimus Hiie väe tunnustamise syndmus. Seal asusin taas myygileti taha, seekordne kaup sisaldamas uue aasta sirvikalendreid, käsitööna valminud paelu, järjehoidjaid ja muud nipet-näpet. Rahvast kogunes päris arvestataval määral. Lisaks Maavalla elanikele olid kohal hõimlased Soomest, Udmurdi- ja Marimaalt ning ehk veel mujaltki. Ka selle aastase kuvavõistluse võitja oli pärit just hõimurahva hulgast. Lisaks kuvavõistluse tööde imetlemisele saime ylevaate ka käesoleva aasta jooksul toimunud arengutest ning esinenud kitsaskohtadest looduslike pyhapaikade kaitsmisel.
Puudu polnud ka muusikalistest etteastatest ning syndmusele pani punkti aasta hiiesõbra väljahõikamine. Selle järgnes muidugi maitsev einelaud kodumaise suupoolisega.
Sealt tõttasin juba tagasi Rõngu noortevolikogu istungile, mis kujunes ootamatult huumorirohkeks, kuid saime paika ka tulevikuplaane.
Päeva lõikes jääb kõige enam kajama siiski looduslike pyhapaikade teema, millega seoses peatselt ka siia blogisse erladi lehekylje loon. Nimelt on mu peas idanenud juba tykil ajal mõte, et peaks Rõngu ja Rannu kihelkonna kohapärimust koguma. Sellega seoses ka pyhapaikade asukoha ning seonduva suulise pärimuse kilde. Juurdlen veel selle yle, sest avalikkuse vaatevinklist on seis ypris nutune siinse piirkonna osas: http://andmekogu.hiis.ee/.

Minu töölaud

Tunnustuse avaldamine tänavuaastasele hiiesõbrale

Uued pärimuslikud tuuled

Pärast Soomes-käiku on päris palju tegemisi ja juhtumisi mu teele hypanud. Septembri teisest poolest alates olen ametlikult Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia (http://www.terviseakadeemia.ee/) eesti pärimusmeditsiini õpilane. Alates esimesest nädalavahetusest, mil õppetöö toimus, tundsin, et olen leidnud endale totaalselt õige koha!
Hyppasin kyll pea ees pärimusmere tervendamise lahte, kuid esimesel nädalavahetusel toimunud Vana-Eesti massaaži tunnid kujunesid mõnusalt meditatiivseks, rahulikku meelt ärgitavaks ning väestavaks kogemuseks. Jäin huviga ootama järgmist kooli-nädalavahetust. Edaspidi oleme lisaks soonetasumisele õppinud ka inimese anatoomia ja fysioloogia põhialuseid. Siiski oli vaieldamatult kõige huvitavam ja hingelähedasem nädalavahetus, mil Ahto Kaasik rääkis meile maausust, maarahva elmast, maailmaloomise arusaamadest, yldisest elukorraldusest ning ajaarvamisest.
Selle kõigega seoses uuendan hetkel ka käesolevat blogi. Kahjuks pole ma praeguseni oma talupojatarkusega osanud siia lehele tekitada alalehti, mille alla pärimusmeditsiini alast infot ning oma käsitööga seotud katsetusi yles riputada. Yritan selle kallal edasi toimetada ning veidike turunduse alal areneda. Eks näis, kuidas see õnnestub.