Algatuseks märkasin juba 14. radokuud Postimehes yhte europarlamendi teemalist artiklit. Nyyd tegin sellest ka pisikes kokkuvõtte koos omapoolsete kommentaaride ja mõtlemapanevate kysimustega. Alljärgnevalt...
Kolumnist Martin Kala kirjutab, et Euroopa Parlamendi valimiste suurim probleem on valijate ykskõiksus, ning pakub välja teemad, mille üle arutlemine võiks seekordses valimiskampaanias asendada sisepoliitilist kemplust ja Brysseli syydistamist.
Fakt on see, et alates 1979. aastast, mil eurosaadikuid on otse valitud, on valimisaktiivsus pysivas langustrendis. Uue pealekasvava valijate põlvkonna võimuses on leida Euroopa mastaabis olulised teemad, mitte jääda jalgupidi Eesti konnatiigi muda yles sonkima, ning teha valik 25. mail toimuvatel europarlamendi valimistel just oma sydametunnistuse järgi.
Enne möödunud valimisi läbi viidud uuringu kohaselt polnud yle poole Eesti elanikest lugenud ajakirjandusest, näinud internetist ega kuulnud raadiost või televisioonist infot Euroopa Parlamendi valimiste kohta. Ometi veedab keskmine maarjamaalane järjest enam oma ärkveloleku ajast aheldatuna nutitelefonide, helendava arvuti- või teleriekraani lummuse kytkeisse. Kuhugi on peidetud hirmsuured käärid, mis infovoo katkestavad. Eurosaadikute suhtes kaalutletud otsuse langetamiseks tuleks just eelkõige noortel valijatel avara pilguga ringi vaadata, suhtuda uudishimuga valimiseelsesse debatti ning miks mitte ka ise kysimusi tõstatada. Või vähemasti jagada oma arvamusi sõprade ja pere ringis.
Veidike mõtlemisainet teile kaasa. Kas kõik halb tuleb ikka Brysseli koridoridest ja koosolekusaalidest? Milline võiks Euroopa Liidu tulevik sinu arvates olla? Kas sinu vanaema, õpetaja ja parim sõber on juba kuulnud Euroopa Parlamendi valimistest?
Täispikkuses artikkel: http://arvamus.postimees.ee/2697108/martin-kala-koik-halb-ei-tule-brusselist.
