Mõtlesin, et peaksin veidi tihemini siinsetest sündmustest kirjutama. Nagu siiani ilmnenud on, siis ununeb märkimisväärne osa infost tegusate päevade käigus.
Tänane hommik oli kuidagi väga rusuv ja unine; esimene tund oli ka matemaatika, mis ei toonud kaasa vähimatki virgutavat elementi. Teisipäevale kohaselt olid ka tunnid lühemad, mistõttu jõudsime napilt kunstisse. Kuid üllatusena oli kohal vaid 3 inimest, sest klass oli kaheks jagatud - ülerahvastatuse tõttu pole võimalik mõistlikult ümber väikese laua töötada. Mis meenutabki, et peaksin mingil hetkel klõpsima mõned pildid huvitavamatest klassiruumidest. Kolisime norra keelega üle rootsi keele klassiruumi, mis on lihtsalt kõige leboma sisistusega üldse; seda muidugi kunsti ja filosoofia omade kõrval.
Ja tegelikult suurepärase enesetunde põhjus saabus alles õhtul. Tundsin, et ei suuda enam samas rutiinis jätkata, sest viimast korda käisin jooksmas eelmisel esmaspäeval. Tegelikult on siin ajastuse mõttes suhteliselt kehv trenni teha: hommik jääb liiga lühikeseks, kui tahta ka normaalselt süüa ja pesta; peale tundide lõppu ei saa aga õpilased ujulasse, jõusaali ega võimlasse sisse. Seega saab trenniga alustada enam-vähem kella viie paiku, kuid samas algab kell 17.30 õhtusöök. Otsustasin siis kella seitsme paiku jooksma minna. Hiljem tegin ka pikema venituste seeria, mis sisuliselt tähendas toa põranda pühkimist. Loomulikult just sellel päeval, kui mina tahtsin trenniga alustada, olid siseruumid lukus - teisipäeval on mingi imelik hommikune aeg, mil ujula on avatud. Igal juhul üritan nüüd regulaarselt asjaga tegelema hakata.
Äsja hävitasin oma eilseid varusid, mis koogi tegemisest üle jäid, sest ega see kraam kaua ei säili. Ulrika keetis mingit kummalise koostisega teed, mis tundus maitse poolest musta tee moodi olevat, kuid pead selle eest ei annaks. Lisaks avastasin, et hoolimata Norra maja päevaruumi levivast kaheksast traadita internetiühendusest, ei saa seal ühegagi neist korralikku toimivat sidet luua.
Homme tuleb ebaharilikult kiire päev kõigi eelduste kohaselt. Pärast tunde on maja koristamine, mis mulle tähendab sellel nädalal vannitoa koristamist. Sain täna ka kirja Lindalt, kirjanduse õpetajalt, kes on ühtlasi ka Hauglandi käsitööringi koordinaator, kes teatas, et olen ametlikult sellesse EAC-sse vastu võetud. Kell üheksa algab erakorraline tantsutrenn, sest peame juba järgmisel nädalal eelnevalt mainitud jaapani tantsuga esinema.
Lisaks veel üks plaan: üritan käesolevasse blogisse ka oma nn ametlike vaba aja tegevuste kohta detailsemalt kirjutada. See on vajalik, kuna peame aasta lõpus mingisuguse müstilise paberi täitma selgitustega selle kohta, mida ma valitud tegevuste käigus õppisime. Ühendan siis edaspidi kaks vajalikku-kasulikku tegevust.
Tuesday, 13 September 2011
Monday, 12 September 2011
Originaalne pealkiri - ei usu!
Pealkirjastamisega tekivad viimasel ajal suhteliselt keerukad probleemid. Aga igal juhul pöördun tagasi eelmise nädala lõpu juurde.
Ma vist ei kommenteerinudki oma tantsutrenni. Üllatuslikult ilmus meie kavva jaapani tants, mida septembri lõpupoole (täpset kuupäeva loomulikult ei mäleta) põhimõtteliselt koos kõigi teiste UWC-de õpilastega samal ajal tantsime. See tunnike mõjus aga väga tugevalt mitte toonuses olevatele lihastele ning andis tunda terve nädalavahetuse. Reedel oli tavapäraselt filmiõhtu. Seekordne linateos põhines mõneti faktidel ning rääkis Nelson Mandela elukäigust. Kokkuvõttes oli see kindlasti parem kui eelnevate nädalate filmid. Plaanisime edasi kohvikusse minna, kuid teel tuli ette mitmeid takistusi, mis enamjaolt olid seotud kõrvarõngastega, seega hääbus õhtu suhteliselt vaikselt.
Laupäeva hommik kulges õppides ning kui plaanisin õhtupoolikul välja minna, oli ilus päikseline ilm asendunud tavapärase sombusega. Seetõttu otsustasin taas pisut ka oma kunsti ülesande - raamatuga tegeleda, kuid õiget inspiratsiooni hetke ei saabunud. Õhtul oli taas pidu, seekord oli teemaks loomad. Kui ma korraks läbi hüppasin, olid tantsupõrandal vaid üks paar - tase! Kokkuvõttes kulges laupäev suhteliselt sündmustevaeselt.
Pühapäeva pärastlõunal leidis aset esimene usuteemaline kohtumine nn vaikses majas. Põhiliselt arutati islamiga seotud uskumusi, aga puudutati ka teisi teemasid, mis kujunesid suhteliselt laialivalguvaks lõpuks. Edasi suundusin inglisekeele õpetaja Angie poole. Arutasime projektinädala tegevusplaani. Lõpptulemusena sai projekti pealkirjaks "Vana ja uus - käsitöö erinevates kultuurides", mitte pelgalt Norra käsitöötraditsioonidele keskendumine. Kuid siiski on veel suur osa mänguruumi, sest saame enne projekti algust huvilistega kokku ning arutame nende ootused ja soovid läbi. Eile õhtul võtsin üle pika aja kätte ka tikkimise; loodan lähema aja jooksul oma lilltikandiga sussid (vähemalt tikkimise osas) valmis saada.
Täna käisin esimest korda Dales, mis on põhimõtteliselt peale Flekke järgmine suurem asula. Avastasin sealset lõngapoodi ning ostsin kokku kraami küpsetamiseks.
Esmaspäeval on tavaliselt nn maja kohtumised, kuid meil pole enam midagi pakilist arutada ning seega istume pisut koos oma toakaaslastega. KimEng valmistas juba nuudleid, mis lõhnasid väga isuäratavalt. Ma plaanin küpsetada ploomikooki, kuigi autentset
hapukoort ei leidnud kummastki poest. Nüüd tõttangi küpsetama, sest see võtab alati oodatust rohkem aega.
Vabandan, kui viimasel ajal kirjavigu väga ohtralt toodan, kuid mu arvuti täpitähed on olematud ning lisaks sellele ei ole ma viitsinud eelnevalt kirja pandud teksti üle lugeda.
Ma vist ei kommenteerinudki oma tantsutrenni. Üllatuslikult ilmus meie kavva jaapani tants, mida septembri lõpupoole (täpset kuupäeva loomulikult ei mäleta) põhimõtteliselt koos kõigi teiste UWC-de õpilastega samal ajal tantsime. See tunnike mõjus aga väga tugevalt mitte toonuses olevatele lihastele ning andis tunda terve nädalavahetuse. Reedel oli tavapäraselt filmiõhtu. Seekordne linateos põhines mõneti faktidel ning rääkis Nelson Mandela elukäigust. Kokkuvõttes oli see kindlasti parem kui eelnevate nädalate filmid. Plaanisime edasi kohvikusse minna, kuid teel tuli ette mitmeid takistusi, mis enamjaolt olid seotud kõrvarõngastega, seega hääbus õhtu suhteliselt vaikselt.
Laupäeva hommik kulges õppides ning kui plaanisin õhtupoolikul välja minna, oli ilus päikseline ilm asendunud tavapärase sombusega. Seetõttu otsustasin taas pisut ka oma kunsti ülesande - raamatuga tegeleda, kuid õiget inspiratsiooni hetke ei saabunud. Õhtul oli taas pidu, seekord oli teemaks loomad. Kui ma korraks läbi hüppasin, olid tantsupõrandal vaid üks paar - tase! Kokkuvõttes kulges laupäev suhteliselt sündmustevaeselt.
Pühapäeva pärastlõunal leidis aset esimene usuteemaline kohtumine nn vaikses majas. Põhiliselt arutati islamiga seotud uskumusi, aga puudutati ka teisi teemasid, mis kujunesid suhteliselt laialivalguvaks lõpuks. Edasi suundusin inglisekeele õpetaja Angie poole. Arutasime projektinädala tegevusplaani. Lõpptulemusena sai projekti pealkirjaks "Vana ja uus - käsitöö erinevates kultuurides", mitte pelgalt Norra käsitöötraditsioonidele keskendumine. Kuid siiski on veel suur osa mänguruumi, sest saame enne projekti algust huvilistega kokku ning arutame nende ootused ja soovid läbi. Eile õhtul võtsin üle pika aja kätte ka tikkimise; loodan lähema aja jooksul oma lilltikandiga sussid (vähemalt tikkimise osas) valmis saada.
Täna käisin esimest korda Dales, mis on põhimõtteliselt peale Flekke järgmine suurem asula. Avastasin sealset lõngapoodi ning ostsin kokku kraami küpsetamiseks.
Esmaspäeval on tavaliselt nn maja kohtumised, kuid meil pole enam midagi pakilist arutada ning seega istume pisut koos oma toakaaslastega. KimEng valmistas juba nuudleid, mis lõhnasid väga isuäratavalt. Ma plaanin küpsetada ploomikooki, kuigi autentset
hapukoort ei leidnud kummastki poest. Nüüd tõttangi küpsetama, sest see võtab alati oodatust rohkem aega.
Vabandan, kui viimasel ajal kirjavigu väga ohtralt toodan, kuid mu arvuti täpitähed on olematud ning lisaks sellele ei ole ma viitsinud eelnevalt kirja pandud teksti üle lugeda.
Thursday, 8 September 2011
Varane äratus
Täna oli esimene nn tuletõrjeõppus. Enne kuut hommikul hakkasid alarmid üürgama ning kõik pidid majadest väljuma, et sööklasse evakueeruda. Meie majavanem Mariano käitus suhteliselt usutavalt, sest ka koridoridesse oli tekitatud suitsu. Igal juhul peale võikest jalutuskäiku suht napis riietuses enam magama jääda ei saanud...
Mis sellel nädalal veel huvitavat toimus? Igal juhul see nädal möödus mingil kummalisel moel märgatavalt kiiremini kui eelmine. Kolmapäev oli eriti tormiline koristusmeeleolu tõttu. Eelmisel nädalal ei saanud sellest veel nii hästi aru, sest koristamas olid ainult teised aastad, kuid nüüd oli kogu maja rahvas tegevuses, pluss veel voodilinade vahetus. Ma olen muide avastanud oma toanurga juures nii häid kui ka halbu külgi, viimaseid vist rohkem. Esiteks, ma olen juba ligi 30 korda oma pead vastu voodi alumist osa ning voodis olles vastu lage ära löönud ning teiseks, hommikul unisena pole just kõige meeldivam redelil balansseerida. Heaks omaduseks võib vist lugeda seda, et vähemalt saab kõhtu ja selga treenida kui miskit on vaja voodis olles laualt, alumiselt korruselt, kätte saada.
Kaks nö loomingulist tegevust jäid ka vahepeale: lego ja raamatu valmistamine. Lisaks origami EAC ja PBLi idee. Täna jälle tantsima! Aga tegelikult algavad kümne minuti pärast tunnid. Esimene on norra keel, mis sisuliselt peaks tähendama 60 minutit uneaja pikendust. Aga eks ma kirjutan hiljem lisa...
Maailmakirjandus ja sügav arutelu "Nukumaja" üle lõpetas mu ametliku koolipäeva. Seega kirjutan pisut veel selle nädala tegemiste kohta.
Kui ma eksi, oli see kolmapäeva õhtu, kui Ulrika sai kolmanda aasta, Nicolase käest tema vanast kunstiprojektist üle jäänud legod. Ja siis me pidime muidugi nendega veidike lustima: Hanas ilmutas nd väike saatan ja mina üritasin kõrgusesse pürgida. Vähemalt on meil nüüd mõneks ajaks igavapoolsetel õhtutel tegevust.
Kolmapäeva õhtul tegima ajalugu. Nimelt toimub Hauglandi keskuses käsitöö EAC, kuhu Priit esimese meessoost isikuna läks. Igal juhul õppisime selgeks origami tehnikas lille voltimise ja leidsin muid huvitavaid asju nagu näiteks vokk. Loodan, et saan järgmisest nädalast seda EAC´d jätkata, sest nad saavad vastu võtta vaid 3 esimest aastat.
Neljapäeval tegi ingliskeele õpetaja Angie (kellele meeldib väga kududa ja keda ma esialgu kunsti õpetajaks pidasin) ettepaneku korraldada oktoobris PBL´i ehk projektil põhineva õppe nädala jooksul kudumisprojekt. Kuid samas andis ta mulle vabad käed uute ideede suhtes. Nii ma tulingi mõttele, et võiks teha esialgu väikese uurimuse norra käsitöö traditsioonide kohta või kutsuda keegi vastavate teadmistega inimene esinema-juhendama. Ega seda nädala väga konkreetselt ette planeerida ei saagi; otsustame grupiga alles vahetult enne tegevuste algust, mida täpselt soovitakse. Aga loodan, et saan selle projekti juhiks.
Neljapäev oli täis üllatusi - seda teise aasta õpilaste tegevuse näol, mida mul kahjuks näha ei õnnestunud, sest pidasin sedaesialgu mingiks rutiinseks teadaandeks.
Täna kunsti tunnis tegelesin edasi oma raamatuga. Eile õhtul värvisin valget riiet ja paberit musta teega; tulemus polnud aga nii intensiivne kui esialgu julgesin oletada. Suurem osa tööst raamatuga seisab veel ees, aga ma arvan, et lõpptulemuse nimel tasub seda vaeva näha.
Mis sellel nädalal veel huvitavat toimus? Igal juhul see nädal möödus mingil kummalisel moel märgatavalt kiiremini kui eelmine. Kolmapäev oli eriti tormiline koristusmeeleolu tõttu. Eelmisel nädalal ei saanud sellest veel nii hästi aru, sest koristamas olid ainult teised aastad, kuid nüüd oli kogu maja rahvas tegevuses, pluss veel voodilinade vahetus. Ma olen muide avastanud oma toanurga juures nii häid kui ka halbu külgi, viimaseid vist rohkem. Esiteks, ma olen juba ligi 30 korda oma pead vastu voodi alumist osa ning voodis olles vastu lage ära löönud ning teiseks, hommikul unisena pole just kõige meeldivam redelil balansseerida. Heaks omaduseks võib vist lugeda seda, et vähemalt saab kõhtu ja selga treenida kui miskit on vaja voodis olles laualt, alumiselt korruselt, kätte saada.
Kaks nö loomingulist tegevust jäid ka vahepeale: lego ja raamatu valmistamine. Lisaks origami EAC ja PBLi idee. Täna jälle tantsima! Aga tegelikult algavad kümne minuti pärast tunnid. Esimene on norra keel, mis sisuliselt peaks tähendama 60 minutit uneaja pikendust. Aga eks ma kirjutan hiljem lisa...
Maailmakirjandus ja sügav arutelu "Nukumaja" üle lõpetas mu ametliku koolipäeva. Seega kirjutan pisut veel selle nädala tegemiste kohta.
Kui ma eksi, oli see kolmapäeva õhtu, kui Ulrika sai kolmanda aasta, Nicolase käest tema vanast kunstiprojektist üle jäänud legod. Ja siis me pidime muidugi nendega veidike lustima: Hanas ilmutas nd väike saatan ja mina üritasin kõrgusesse pürgida. Vähemalt on meil nüüd mõneks ajaks igavapoolsetel õhtutel tegevust.
Kolmapäeva õhtul tegima ajalugu. Nimelt toimub Hauglandi keskuses käsitöö EAC, kuhu Priit esimese meessoost isikuna läks. Igal juhul õppisime selgeks origami tehnikas lille voltimise ja leidsin muid huvitavaid asju nagu näiteks vokk. Loodan, et saan järgmisest nädalast seda EAC´d jätkata, sest nad saavad vastu võtta vaid 3 esimest aastat.
Neljapäeval tegi ingliskeele õpetaja Angie (kellele meeldib väga kududa ja keda ma esialgu kunsti õpetajaks pidasin) ettepaneku korraldada oktoobris PBL´i ehk projektil põhineva õppe nädala jooksul kudumisprojekt. Kuid samas andis ta mulle vabad käed uute ideede suhtes. Nii ma tulingi mõttele, et võiks teha esialgu väikese uurimuse norra käsitöö traditsioonide kohta või kutsuda keegi vastavate teadmistega inimene esinema-juhendama. Ega seda nädala väga konkreetselt ette planeerida ei saagi; otsustame grupiga alles vahetult enne tegevuste algust, mida täpselt soovitakse. Aga loodan, et saan selle projekti juhiks.
Neljapäev oli täis üllatusi - seda teise aasta õpilaste tegevuse näol, mida mul kahjuks näha ei õnnestunud, sest pidasin sedaesialgu mingiks rutiinseks teadaandeks.
Täna kunsti tunnis tegelesin edasi oma raamatuga. Eile õhtul värvisin valget riiet ja paberit musta teega; tulemus polnud aga nii intensiivne kui esialgu julgesin oletada. Suurem osa tööst raamatuga seisab veel ees, aga ma arvan, et lõpptulemuse nimel tasub seda vaeva näha.
Tuesday, 6 September 2011
Esimene seitsepäevak selja taga
Tänasega lõppes esimene lühike tsükkel sellest kooliaastast. Süsteem on küll pikk ja keeruline, kuid lihtsalt öeldes on asi järgnev. RCNs on meil seitse õppeainet ehk blokki, mis korduvad iga seitsme päeva tagant täpselt samas järjestuses. Tunni pikkus on sellel aastal standardtaseme puhul 60 minutit, kõrgema tasme puhul 70 minutit. Lisaks eelnevatele erinevustele on veel teisipäevad lühemad ning see ajab segadusse nii õpilasi kui ka õpetajaid, kes on siin töötanud juba üle 10 aasta.
Ma vist polegi varem rääkinud oma ainete valikust. Niisiis hetkel on käsil järgmised õppeained: eesti keel pluss maailmakirjandus, inglise keel, keskkonnakooslused ja süsteemid ehk ESS, keemia, matemaatika standard ja kunst. Praeguse momendini veel oma valikuid kahtsenud pole, loodan, et need jäävad püsima järgneva kahe aasta jooksul.
Kuna ma pole selle ega eelneva nädala jooksul eriti aktiivne fotograaf olnud, siis laiendan veel siinse koolisüsteemi tagamaid. Lisaks koolitundidele lähevad lõputunnistuse jaoks arvesse ka lisategevused ehk EACd. Kooli prioriteedid hõlmavad kuut suurt valdkonda: loovus, aktiivsus, teenused, põhjamaad, humanitaaria ja keskkond. Mingil määral peavad eeloleva kahe aasta jooksul saama nö kaetud kõik kuus teemat. Üks EAC valik on mul hetkel kindel: tantsimine; valmistame etteaste Euroopa päeva jaoks. Teistes valikutes pole ma nii kindel. Igal juhul ühe tegevusega pean veel liituma, sest miinimum on 2, maksimum 4 ametlikku vaba aja tegevust.
Eile oli mu teise aasta, Priidu, nimepäev, seega otsustasin seda veidike tähistada. Otsustasin osta Flekke poest odrajahu, et küpsetada mingil määral Eesti-pärast karaskit, kuid lõpptulemuse heledus seda küll ei meenutanud. Peagi loodan oma varusid Dales täiendada.
Pöördudes tagasi õppimise juurde - olen ikka mõned klõpsud vahepeal teinud ka. Kunstis peame nimelt põhimõtteliselt igaks tunniks mingi ülesandega seoses kirjutama ning eelviimase, krooni valmistamise, lõpptulemuse pidime ka fotosilmaga jäädvustama. Lisaks sain lõpuks valmis Rõngu neiu rahvariiete juurde kuuluva vesti. Käies sellega pärast pildistamist ringi, küsis vähemalt 20 inimest, kas Eestis on mingi rahvuslik püha. Aga igal juhul lisan siis nüüd ka mõned pildid. Rahvariietest tegi klõpsud Anu Maldiividelt. Muide, rahvariidesärk on vale tikandiga, nii et lõpptulemusega ei saa ikkagi lõplikult rahulduda, vaid peab talvel edasi nokitsema.
Ma vist polegi varem rääkinud oma ainete valikust. Niisiis hetkel on käsil järgmised õppeained: eesti keel pluss maailmakirjandus, inglise keel, keskkonnakooslused ja süsteemid ehk ESS, keemia, matemaatika standard ja kunst. Praeguse momendini veel oma valikuid kahtsenud pole, loodan, et need jäävad püsima järgneva kahe aasta jooksul.
Kuna ma pole selle ega eelneva nädala jooksul eriti aktiivne fotograaf olnud, siis laiendan veel siinse koolisüsteemi tagamaid. Lisaks koolitundidele lähevad lõputunnistuse jaoks arvesse ka lisategevused ehk EACd. Kooli prioriteedid hõlmavad kuut suurt valdkonda: loovus, aktiivsus, teenused, põhjamaad, humanitaaria ja keskkond. Mingil määral peavad eeloleva kahe aasta jooksul saama nö kaetud kõik kuus teemat. Üks EAC valik on mul hetkel kindel: tantsimine; valmistame etteaste Euroopa päeva jaoks. Teistes valikutes pole ma nii kindel. Igal juhul ühe tegevusega pean veel liituma, sest miinimum on 2, maksimum 4 ametlikku vaba aja tegevust.
Eile oli mu teise aasta, Priidu, nimepäev, seega otsustasin seda veidike tähistada. Otsustasin osta Flekke poest odrajahu, et küpsetada mingil määral Eesti-pärast karaskit, kuid lõpptulemuse heledus seda küll ei meenutanud. Peagi loodan oma varusid Dales täiendada.
Pöördudes tagasi õppimise juurde - olen ikka mõned klõpsud vahepeal teinud ka. Kunstis peame nimelt põhimõtteliselt igaks tunniks mingi ülesandega seoses kirjutama ning eelviimase, krooni valmistamise, lõpptulemuse pidime ka fotosilmaga jäädvustama. Lisaks sain lõpuks valmis Rõngu neiu rahvariiete juurde kuuluva vesti. Käies sellega pärast pildistamist ringi, küsis vähemalt 20 inimest, kas Eestis on mingi rahvuslik püha. Aga igal juhul lisan siis nüüd ka mõned pildid. Rahvariietest tegi klõpsud Anu Maldiividelt. Muide, rahvariidesärk on vale tikandiga, nii et lõpptulemusega ei saa ikkagi lõplikult rahulduda, vaid peab talvel edasi nokitsema.
Monday, 29 August 2011
Oh kooliaeg, millal sina tuled?
Esmaspäev, 29. august 2011 - esimene ametlik koolipäev. Aga sellest tegelikult hiljem...
Eelmisel kolmapäeval toimus õppeainete laat, mis esialgu näis mõningal määral hirmutav ja segadusse ajav, kuid peale esimest koolipäeva ei tundu asi nii hull olevat.
Totaalselt teemast väljas, aga siiski Norra maja on tavapäraselt väga mitmekesine:
Neljapäeval lubati meid isegi kunstiklassi. Saime värvida pesukotid; loomulikult maalisid kõik algse soovituse kohaselt oma kotile lipu ja nime.
Samal õhtul leidis aset NH 102 toa kogunemine ehk saime maitsta unikaalset Ulrika vulkaanikooki, mis algselt oli pelgalt šokolaadikook.
Oma lakoonilise jutu jätkuna... käisime ära ka Flekkes, kus asub lähim pood (u 3 km kaugusel Hauglandist).
Reedese ringkäigu jooksul tassisime metsas puid. Ma ei tea, kas Norras pole mingeid mõistlikke veokeid säärase töö jaoks aga igal juhul pidime kasutama kondimootorit. Nagu pildilt näha, siis ega enamik sellest tööst just vaimustunud polnud.
Reede õhtu oli filmi päralt, kuid laupäev kulmineerus teemapeoga. Meie tuba oli Ulrikast inspireerituna kõlisev ehk tiim BB-Black Bells.
Pühapäeva põhisündmus oli majadevaheline võidujooks Flekkesse ja tagasi. Priit hoidis Eesti ja Rootsi maja lippu kõrgel. Kuigi lõplikest tulemustest pole mul endiselt aimu. Ja muidugi pärast jooksu saime lõpuks teha oma esimese hüppe fjordi! Teisel korral tundus vesi juba üllatavalt soe olevat, kuigi itaallase meelest oli vesi meeletult külm. Igal juhul laupäeval läbisid kõik suhteliselt edukalt ujumistesti.
Pühapäeva õhtul oli järjekordne nn laat, seekord EAC ehk vabaaja tegevuste kohta. Valikuid oli niivõrd palju, et väga raske oli lõplikult otsustada. Valisin esmalt jooga ja tantsimise, mida ma sellel nädalal katsetada kavatsen.
Täna, jõudes tagasi algusesse, oli siis esimene koolipäev: inglise keel, norra keel, matemaatika ja kunst. Õhtul oli esimene suurem maja kogunemine, enne seda tegime Hana ja Ulrikaga pannkooke ja koristasime teiste segaduse köögist ära. Avastasime vist uue eluvormi nädala vanusest riisist, aga see oli ikka tõsiselt rõve.
Eelmisel kolmapäeval toimus õppeainete laat, mis esialgu näis mõningal määral hirmutav ja segadusse ajav, kuid peale esimest koolipäeva ei tundu asi nii hull olevat.
Totaalselt teemast väljas, aga siiski Norra maja on tavapäraselt väga mitmekesine:
Igal juhul homme uue hooga!
Tuesday, 23 August 2011
Lõpuks kohal
Säärase kuhjaga mu teekond algaski: (lõpuks jäi selles parimal juhul järgi üks neljandik, riietest umbes 10 %)
Peagi on lõpule jõudmas minu esimene päev Norras. Hoolimata sellest, et näib, nagu oleksin siin juba pikemat aega peatunud. Eile õhtul ootasime unetult Bergeni bussijaamas, kuni saabusid viimased UWC-kad ning asusime suhteliselt unises meeleolus kooli poole teele.
Vastuvõtt oli traditsiooniliselt sõbralik ja kärarikas. Hommikusöögi magasin ma teadlikult maha. Enne lõunasööki tegime aga esimese ringkäigu linnakus, mida öösel absoluutselt näha ei õnnestunud, samuti avaldas tugevalt muljet esimese asjana aknast avanev vaatepilt mägedele.
Järgnevalt saime osa nii formaalsest kui ka väga lõbusast sissejuhatusest oma maja rahva ja kogu õpilaskonnaga. (Pildile on jäädvustatud kamp Frankenstaine.)
Õhtu kulgeb enamikule rahvast suhteliselt seltskondlikult, mina aga võtsin pisut aega järjekordseks ringkäiguks. Minu lemmik pilt saarelt; väiksed trollid kindlasti varjumas pimedusse...
Muide, olen end sisse seadnud Norra majas, tuba 102 - parim maja parimate toakaaslastega!
Sissejuhatuseks vist piisab; üritan selle nädala jooksul siinsetesse tegemistesse võimalikult palju sisse elada - mõõtmatult palju asju on veel avastada vaja!
Selliseks kujunes minu nurgake esimese päeva pärastlõunaks.
Mõni nope ka tänasest kolmapäevast ehk go Estonia!
Peagi on lõpule jõudmas minu esimene päev Norras. Hoolimata sellest, et näib, nagu oleksin siin juba pikemat aega peatunud. Eile õhtul ootasime unetult Bergeni bussijaamas, kuni saabusid viimased UWC-kad ning asusime suhteliselt unises meeleolus kooli poole teele.
Vastuvõtt oli traditsiooniliselt sõbralik ja kärarikas. Hommikusöögi magasin ma teadlikult maha. Enne lõunasööki tegime aga esimese ringkäigu linnakus, mida öösel absoluutselt näha ei õnnestunud, samuti avaldas tugevalt muljet esimese asjana aknast avanev vaatepilt mägedele.
Järgnevalt saime osa nii formaalsest kui ka väga lõbusast sissejuhatusest oma maja rahva ja kogu õpilaskonnaga. (Pildile on jäädvustatud kamp Frankenstaine.)
Õhtu kulgeb enamikule rahvast suhteliselt seltskondlikult, mina aga võtsin pisut aega järjekordseks ringkäiguks. Minu lemmik pilt saarelt; väiksed trollid kindlasti varjumas pimedusse...
Muide, olen end sisse seadnud Norra majas, tuba 102 - parim maja parimate toakaaslastega!
Sissejuhatuseks vist piisab; üritan selle nädala jooksul siinsetesse tegemistesse võimalikult palju sisse elada - mõõtmatult palju asju on veel avastada vaja!
Mõni nope ka tänasest kolmapäevast ehk go Estonia!
Friday, 19 August 2011
Ootusärevus
Selja taha on tiksumas järjekordne kiire nädal. Kuid seekordne on siiski eelnevatest erinev - ikkagi viimane nädal selle suve jooksul Eestimaa pinnal.
Nädal algas noortevolikog istungiga Paluperas: meeldejäävad Heleni tembud ja hea seltskond! Jätkasime projektiaruteludega ning eile tähistasime ka selle suve viimast kokkusaamist. Taas kord meenutusi vääriv õhtu.
Ootusärevus on seoses esmaspäevase lennuga omajagu suur, kuigi enne seda on veel väga palju asju vaha teha (loe: kokku pakkida). Üritan nüüd arendada edasi blogimistraditsiooni, millele kiirel suvel väga rakendus ei leidnud. Üritan lähipäevadel ka pilte üles laadida.
Nädal algas noortevolikog istungiga Paluperas: meeldejäävad Heleni tembud ja hea seltskond! Jätkasime projektiaruteludega ning eile tähistasime ka selle suve viimast kokkusaamist. Taas kord meenutusi vääriv õhtu.
Ootusärevus on seoses esmaspäevase lennuga omajagu suur, kuigi enne seda on veel väga palju asju vaha teha (loe: kokku pakkida). Üritan nüüd arendada edasi blogimistraditsiooni, millele kiirel suvel väga rakendus ei leidnud. Üritan lähipäevadel ka pilte üles laadida.
Subscribe to:
Posts (Atom)