Vahepeal on saabunud põhimõtteliselt päris talv. Eelmisel nädalavahetusel sadas mõnusas koguses lund, mis nüüd on kahjuks siinsed teed küllaltki jäiseks muutnud. Vahepeal midagi väga märkimisväärset juhtunud pole - ainult koolinädal lõppes eile!
See aga tähendab, et hetkeseisuga seisab kõigil esimese aasta õpilastel ees veel kaks päeva esmaabiõpet. Kõigile on kohustuslik läbida 12-tunnine Norra standarditele vastav kursus teise aasta esmaabi tiimi juhendamisel. Laupäeval saame veidike hinge tõmmata ning pühapäeva õhtul algab MUN - Model United Nations. Selle edukaks, või vähemalt mingilgi moel tulemuslikuks läbimiseks pean lugema veel hulk materjali arutluse all olevatel teemadel ning välja pakkuma oma lahendused aktuaalsetele probleemidele.
Wednesday, 25 January 2012
Tuesday, 17 January 2012
Nädal ametlikult läbi
Eilse seisuga olin veetnud RCN´is uue aastanumbri sees täpselt nädal aega. Tunne on kuidagi kahetine, eriti ajalises mõttes. Tegemist pole väga palju olnud - ühelt poolt tundub, et aeg on kiiresti möödunud, teisalt jälle mitte. Õnneks ei ole sellele koolile tavapäraselt pikka ja pidevat õppeperioodi. Järgmisel kolmapäeval ootab esimese aasta õpilasi eest esmaabi kursus ning pärast seda, jaanuari viimastel päevadel leiab aset ÜRO mudel, kus peame kehastuma ümber erinevate riikide delegaatideks. Selle ettevalmistusena algab ligemale poole tunni pärast nn proovidebatt.
Lumest pole siinmail enam juttugi. See, mis minu siia saabudes veel maas oli, on nüüd vihmaga minema uhutud. See aga tähendab paljude kurbade asjade kõrval ka kahte rõõmustavat fakti: ma saan vabalt jooksmas käia ja ma ei pea väljas lund kühveldama. Aga talve tahaks ikkagi tagasi, mis sest, et talve selgroog juba 14. jaanuariga murtud on.
Lumest pole siinmail enam juttugi. See, mis minu siia saabudes veel maas oli, on nüüd vihmaga minema uhutud. See aga tähendab paljude kurbade asjade kõrval ka kahte rõõmustavat fakti: ma saan vabalt jooksmas käia ja ma ei pea väljas lund kühveldama. Aga talve tahaks ikkagi tagasi, mis sest, et talve selgroog juba 14. jaanuariga murtud on.
Monday, 9 January 2012
Tagasi kolledžis
Täna on mu esimene täielikult kolledžis veedetud ööpäev uue aasta jooksul. Oleksin pidanud saabuma eile öösel, kuid Frakfurdist alustas lennuks ligi poolteist tundi hiljem sõitu, mis tähendas, et jõudsin Bergeni lennujaama liiga hilja, et jõuda veel viimasele, kesköisele bussile. Tegevusplaan muutus suhteliselt varsti. Õnneks olin koos Daniloga, kes oli juba varem Bergenisse tulnud bussi ja laevaga. Pärast mõnetunnist põgusat und lennujaamas asusime Bergeni kesklinna poole on kotikoormaga teele. Kell kaheksa läksime laevale ning edasi liikusime bussiga juba armsaks saanud Flekkesse. Kooli jõudsime seega kohale pärast kella ühtteist, mis tähendas, et tundidesse väga asja eilsel päeval polnud.
Kuigi ühelt poolt ei tahtnud ma pühapäeval kodust lahkuda, on teisalt hea olla koolis tagasi ja näha kõiki kuuajalise pausi järel. Peagi on algamas mu esimene ametlik koolipäev sellel aastal - õnneks küll kõige lühem sellel nädalal. Sellest poolaastast on tunniplaanis ka TOK ehk Teadmiste teooria. Usun hetkel (veel), et need tunnid saavad üpris toredad olema, kuna mu õpetaja Edmund on senise kokkupuute põhjal väga iselaadi, heas mõttes, isiksus. Lisaks vahetus ka mu maailmakirjanduse õpetaja, mis tähendab väga suure tõenäosusega, et mingeid vabu blokke meil sellel semestril loota pole. Viimase, või minu puhul tegelikult esimese akadeemilise ettevõtmisena oli kõigil esimestel aastatel kavas, lahtipakkimise ja jällenägamise kõrval, EE ehk pikendatud essee kirjutamise sissejuhatus. Tean vist juba ligemale pool aastat kindlalt, et tahan oma 4000-sõnalist esseed kirjutada kunstis, kuigi täpset teemat pole veel välja mõelda suutnud.
Nüüd rõõmsalt vastu esimese koolipäeva hukatusele - matemaatika tunnikontoll ja kunsti pooleliolev arutelu.
Kuigi ühelt poolt ei tahtnud ma pühapäeval kodust lahkuda, on teisalt hea olla koolis tagasi ja näha kõiki kuuajalise pausi järel. Peagi on algamas mu esimene ametlik koolipäev sellel aastal - õnneks küll kõige lühem sellel nädalal. Sellest poolaastast on tunniplaanis ka TOK ehk Teadmiste teooria. Usun hetkel (veel), et need tunnid saavad üpris toredad olema, kuna mu õpetaja Edmund on senise kokkupuute põhjal väga iselaadi, heas mõttes, isiksus. Lisaks vahetus ka mu maailmakirjanduse õpetaja, mis tähendab väga suure tõenäosusega, et mingeid vabu blokke meil sellel semestril loota pole. Viimase, või minu puhul tegelikult esimese akadeemilise ettevõtmisena oli kõigil esimestel aastatel kavas, lahtipakkimise ja jällenägamise kõrval, EE ehk pikendatud essee kirjutamise sissejuhatus. Tean vist juba ligemale pool aastat kindlalt, et tahan oma 4000-sõnalist esseed kirjutada kunstis, kuigi täpset teemat pole veel välja mõelda suutnud.
Nüüd rõõmsalt vastu esimese koolipäeva hukatusele - matemaatika tunnikontoll ja kunsti pooleliolev arutelu.
Wednesday, 21 December 2011
Kaks nädalat kodumaa pinnal
Olen blogi viimase kuu jooksul täielikult hooletusse jätnud. Ei saa kurta nö materjali puuduse üle, kuid pole olnud tuju ega ettevõtlikkust kirjutamiseks. Täna, veetes terve päeva kodus, jõudsin lõpetada põhimõtteliselt poolt oma maailmakirjanduse esseest. Kardetavasti pean praegu olemasolevast tekstist aga ligi ühe kolmandiku ära muutma või sootuks maha kriipsutama, kuna vastasel juhul ületaksin samamoodi jätkates suuresti sõnalimiiti.
Pöördudes tagasi esimese poolaasta lõpu juurde RCN-is pean ütlema, et lahkusin koolist vastakate tunnetega. Ühelt poolt soovisin väga koju tulla ning peret ja sõpru üle pika aja näha, kuid teisalt ei tahtnud lahkuda kolledžis kalliks saanud inimestest. Lisaks oli mu viimane nädal koolis üpris tore, viimatel päevadel saabus ka päris talv ning ilm oli ebaharilikult võrratu. Kahjuks olenviimaste RCN-i piltide kausta saladuslikult kaotanud ning ei saa hetkel seda kaunist vaatepilti jagada.
Jõudsin Tallinnasse üle-eelmisel neljapäeval, pärast peaaegu 24-tunnist reisi. Alustasime liikumist kolmapäeva õhtul kell seitse, veetsime öö Bergeni lennujaamas ning suurema osa päevast saatsin mööda Frankfurdis. Euroopa lennuliiklus ei hõlma just märkimisväärselt palju otselende Norra ning Baltimaade ja Soome vahel.
Esimene nädalalõpp siinmail möödus suuresti sõpradega kokkusaamise tähe all. Järgneva ehk eelmise nädala võib tituleerida "ettevalmistused jõuluballiks", kuna põhimõtteliselt kolme päevaga valmisid mu õmblusmasina mürina saatel kaks kleiti ning nii suundus ka suur osa kohalikulikust rahvast Rõngu kooli jõuluballile. Sellel aastal toimus see esmakordselt kooli võimlas ning uus oli minu jaoks seegi asjaolu, et ei pidanud ise korraldamisprotsessis osalema.
Ei saanud ma sugugi kergemalt hingata ka selle nädala alguses, olukord oli vaata et veelgi pingelisem, sest teisipäeval ootas eest üks mu senise elu kõige närvesöövamaid hetki - riiklik autosõidueksam, mille imakormbel läbisin. "Tehtud!" tsiteerides teate küll, keda. Nüüd võin vist rahus väita, et pinged on maas ning pole vaja vaheajal enam eriliselt tõmmelda.
Olen miskipärast sellel aastal pooleldi kaasa liikunud ka üleüldise jõuluvooluga ning seepärast on mul ka üks jõulusoov. Jõulumees, ilmataat või vanatont ise, kes aga vastutab sademete eest, paluksin püsivat lumikatet ja valgeid jõule!
Pöördudes tagasi esimese poolaasta lõpu juurde RCN-is pean ütlema, et lahkusin koolist vastakate tunnetega. Ühelt poolt soovisin väga koju tulla ning peret ja sõpru üle pika aja näha, kuid teisalt ei tahtnud lahkuda kolledžis kalliks saanud inimestest. Lisaks oli mu viimane nädal koolis üpris tore, viimatel päevadel saabus ka päris talv ning ilm oli ebaharilikult võrratu. Kahjuks olenviimaste RCN-i piltide kausta saladuslikult kaotanud ning ei saa hetkel seda kaunist vaatepilti jagada.
Jõudsin Tallinnasse üle-eelmisel neljapäeval, pärast peaaegu 24-tunnist reisi. Alustasime liikumist kolmapäeva õhtul kell seitse, veetsime öö Bergeni lennujaamas ning suurema osa päevast saatsin mööda Frankfurdis. Euroopa lennuliiklus ei hõlma just märkimisväärselt palju otselende Norra ning Baltimaade ja Soome vahel.
Esimene nädalalõpp siinmail möödus suuresti sõpradega kokkusaamise tähe all. Järgneva ehk eelmise nädala võib tituleerida "ettevalmistused jõuluballiks", kuna põhimõtteliselt kolme päevaga valmisid mu õmblusmasina mürina saatel kaks kleiti ning nii suundus ka suur osa kohalikulikust rahvast Rõngu kooli jõuluballile. Sellel aastal toimus see esmakordselt kooli võimlas ning uus oli minu jaoks seegi asjaolu, et ei pidanud ise korraldamisprotsessis osalema.
Ei saanud ma sugugi kergemalt hingata ka selle nädala alguses, olukord oli vaata et veelgi pingelisem, sest teisipäeval ootas eest üks mu senise elu kõige närvesöövamaid hetki - riiklik autosõidueksam, mille imakormbel läbisin. "Tehtud!" tsiteerides teate küll, keda. Nüüd võin vist rahus väita, et pinged on maas ning pole vaja vaheajal enam eriliselt tõmmelda.
Olen miskipärast sellel aastal pooleldi kaasa liikunud ka üleüldise jõuluvooluga ning seepärast on mul ka üks jõulusoov. Jõulumees, ilmataat või vanatont ise, kes aga vastutab sademete eest, paluksin püsivat lumikatet ja valgeid jõule!
Thursday, 17 November 2011
Maailmaparandajad
Käimas on esimene koolinädal peale vaheaega. Aeg kulgeb tavakohaselt suhteliselt kiiresti, kuigi märkimisväärselt palju õppimist pole. Siiski on taas päevakorral teised klassivälised projektid. Ma ei tea, kas see on tingitud UWC mõjust, ilmastikust või millestki muust, kuid tunnen, et tarvidus mõelda ja avaldada arvamust mitmete globaalselt oluliste teemadega seoses on viimasel ajal muutunud eriti oluliseks. Informatsioonitulv on pidev ning suuremahuline, mistõttu on kohati keeruline selles massis orienteeruda. Toon siinkohal välja mõned kasulikud ja vajalikud viited sellel nädalal minu jaoks päevakorral olnud teemade kohta.
Jaanuaris leiab aset Model United Nations, mis - nii palju kui ma siiani olen aru saanud - tähendab väga formaalset debatti globaalsete valupunktide üle, kusjuures kõik esimese aasta õpilased on määratud esindama oma komiteed mingi riigi delegaadina. Mina olen osa meie ÜRO sotsiaal- ja humanitaarkomisjonist ning pean sams olema ka Rootsi delegaat. Siiamaani olen oma positsiooniga rahul, kuid pean tegema veel palju uurimistööd käisteldavate küsimuste mõistmiseks. Kahe ja poole päeva jooksul käsitleme oma grupiga kahte olulist probleemi: ladinaameeriklaste immigratsioon läbi Mehhiko USAsse ning Prantsusmaa/Euroopa tauniv hoiak moslemi naiste riietuse ehk hižabi (burqa-ban) osas.
ÜRO humanitaarinfo: http://www.un.org/en/humanitarian/.
Kolmapäeva õhtu jätkus kohtumisega Global Concerni korraldamise osas. See toimub küll alles märtsis, kuid alustme mõttetööga juba praegu. Teem pole piiritletud ning see on vist hetkel kõige suuremaks komistuskiviks. Samuti on õhus idee korraldada samaaegne GC kahes koolis ning saadud tulemusi ja ideid hiljem võrrelda.
Mul tekkis selles osas idee, mis kuulub kultuuri valdkonda: vähemusrahvused ja muud väikesearvulised etinilised grupid, nende identiteet, keel ja kultuur tänapäeva kiirelt muutuvas ühiskonnas. Eestlastele kõige lähemad sidemed paiknevad kindlasti Vene poole peal meie sugulasrahvaste juures.
Sissejuhatus soome-ugrilaste teemasse: http://estonia.eu/about-estonia/society/finno-ugric-peoples.html.
Kultuuriline mitmekesisus: http://unesdoc.unesco.org/images/0018/001847/184755e.pdf.
Järgmine oluline ja huvitav teema on minu jaoks vabatahtlikkus. RCNi mitmed õpetajad on olnud vabatahlikud kõige erinevamates paikades üle maailma. Meie koolil on ka oma vabatahtlike lähetussüsteem, mille kaudu saab leida kasulikke pakkumisi erinavatelt elualadelt. Tasub silma peal hoida: http://volunteers.uwcrcn.no/.
Mul tekkis selles osas idee, mis kuulub kultuuri valdkonda: vähemusrahvused ja muud väikesearvulised etinilised grupid, nende identiteet, keel ja kultuur tänapäeva kiirelt muutuvas ühiskonnas. Eestlastele kõige lähemad sidemed paiknevad kindlasti Vene poole peal meie sugulasrahvaste juures.
Sissejuhatus soome-ugrilaste teemasse: http://estonia.eu/about-estonia/society/finno-ugric-peoples.html.
Kultuuriline mitmekesisus: http://unesdoc.unesco.org/images/0018/001847/184755e.pdf.
Järgmine oluline ja huvitav teema on minu jaoks vabatahtlikkus. RCNi mitmed õpetajad on olnud vabatahlikud kõige erinevamates paikades üle maailma. Meie koolil on ka oma vabatahtlike lähetussüsteem, mille kaudu saab leida kasulikke pakkumisi erinavatelt elualadelt. Tasub silma peal hoida: http://volunteers.uwcrcn.no/.
Sunday, 13 November 2011
Siit nurgast ja sealt nurgast - kokkuvõttes kunsti lipu all
Peatselt lõppev nädal oli kolledžis aja maha võtmiseks. Osa rahvast läks koju või lihtsalt mööda Euroopat või Norrat reisima, kuid suurem osa või siiski Flekke´sse.
Tegelikult algas vaheaeg hirmuäratava avapauguga - Halloweeni pidu laupäeva õhtul. Otsustasime Bernarda ja KimEng´iga end veidike, tegelikult päris palju, meikida ja tantsima minna. Aeg möödus aga kiiresti ning jätkasime oma õudusliku välimusega ringkäiku siinsete majade vahel peo lõppedes.
Nädal algas kolmepäevase reisiga kohalikku tallu - Heggnes´i. Lisaks matkamisele läbi metsa, üle mägede ja orgude (siin sõna otseses mõttes) pidime kohale jõudes jääkülma toa üles soojendama ning ennast sisse seadma. Enamik ajast seal olles kulus magamisele ja filmide vaatamisele, muidugi ei saa unustada koos laulmist ja küpsetamist. Teisipäeva pärastlõunal võtsin ette jalutuskäigu kohalikus metsas ning tegin ka mõned pildid.
Kolmapäeval naastes jätkasime tüüpilise vaheaja rutiiniga - filmimaraton ja muud otseselt ebavajalikud tegevused. Üllatuslikult lugasin aga e-maili, mis kutsus üles idaeurooplaste kogunemisele. Nimelt on siin tavaks pidada ühe kontinendi või selle mingi kindlapiirilisema osa rahvuste kogunemisi. Küpsetasime siis reede õhtuks taas traditsioonilisi Ida-Euroopa toite; otsistasin teha kamajahust muffineid nagu Euroopa päevalgi. Suhteliselt oodatult sai sööki palju, kuid kõik kutsutud eurooplased ei ilmunud kohale, mistõttu annetasime ligi poole toidust muule rahvale.
Lisaks eelnevale üritasin võimalikult palju aega veeta jõusaalis ja ujulas. Täna käisin üle pika aja ka päriselt jooksmas soojenduseks. Püüan kuni poolaasta lõpuni ka selle harjumusega jätkata. Loodetavasti on see lihtsam kui ennist jooksuga, sest üritame käia jõusaalis toakaaslastega koos ülepäeviti.
Ning pöördudes tagasi pealkirja juurde - miks küll "kunsti lipu all"? Lisan peagi ka pilte oma kunsti- ja käsitööalastest tegemistest. Tahaksin nendega veel ulatuslikult jätkata, kuid nüüd tuleb taas õppima hakata. Teisipäeval ootab ees esimene tõeline test - matemaatika võrrandite test. Sellega seoses möödub homne pärastlõuna vist pilguga matemaatika õpikus.
Nädal algas kolmepäevase reisiga kohalikku tallu - Heggnes´i. Lisaks matkamisele läbi metsa, üle mägede ja orgude (siin sõna otseses mõttes) pidime kohale jõudes jääkülma toa üles soojendama ning ennast sisse seadma. Enamik ajast seal olles kulus magamisele ja filmide vaatamisele, muidugi ei saa unustada koos laulmist ja küpsetamist. Teisipäeva pärastlõunal võtsin ette jalutuskäigu kohalikus metsas ning tegin ka mõned pildid.
Kolmapäeval naastes jätkasime tüüpilise vaheaja rutiiniga - filmimaraton ja muud otseselt ebavajalikud tegevused. Üllatuslikult lugasin aga e-maili, mis kutsus üles idaeurooplaste kogunemisele. Nimelt on siin tavaks pidada ühe kontinendi või selle mingi kindlapiirilisema osa rahvuste kogunemisi. Küpsetasime siis reede õhtuks taas traditsioonilisi Ida-Euroopa toite; otsistasin teha kamajahust muffineid nagu Euroopa päevalgi. Suhteliselt oodatult sai sööki palju, kuid kõik kutsutud eurooplased ei ilmunud kohale, mistõttu annetasime ligi poole toidust muule rahvale.
Ning pöördudes tagasi pealkirja juurde - miks küll "kunsti lipu all"? Lisan peagi ka pilte oma kunsti- ja käsitööalastest tegemistest. Tahaksin nendega veel ulatuslikult jätkata, kuid nüüd tuleb taas õppima hakata. Teisipäeval ootab ees esimene tõeline test - matemaatika võrrandite test. Sellega seoses möödub homne pärastlõuna vist pilguga matemaatika õpikus.
Friday, 4 November 2011
"Life is good!" nagu Ulrika ütleks
Paus kirjutamises on tahtlikult või tahtmatult taas kord pikale veninud. See-eest vahepealne aeg on olnud tegus.
Eelmisel laupäeval oli, nagu juba varem mainitud, Euroopa päev. Esialgu tundus, et kõik laabub ajalises ja ka muus mõttes ladusalt. Neljapäeva õhtul oli show esimene proov, mis venis tund aega pikemaks elektrikatkestuse tõttu. Reedene peaproov sujus enam-vähem ladusalt. Siiski otsustasime laupäeva hommikul end suhteliselt vara voodist välja ajada, et paar etteastet veelkord läbi proovida. Kokkuvõttes lõin kaasa neljas etteastes: avalöök kabaree ja kankaani näol, "Röövlitütar Ronja" tunnusmeloodia kooriversioon, Eurovisiooni paremiku läbilõige ning "traditsiooniline" eesti tants. Hommikuses proovis kõlas Eesti 2001. aasta eurolaul Padari ja Bentoni võltsesituses päris kenasti - tegelikeks esitajateks mina koos oma toakaaslase Bernardaga. Hiljem proovisime Priiduga läbi kehamaalingu eesti tantsu jaoks. Loomulikult lootsin, et saan kohe pärast sööki hakata klassiruumi meie Eesti esitluseks ette valmistama. Enne seda aga tuli ligi 5 meetri kõrguselt auditooriumist alla kangutada Eesti lipp, mis polnud aga kergemate killast ülesanne. Siiski mul õnnestus see ning sain mingil määral alustada klassi ettevalmistamisega esitluseks. Plaanisin küpsetada kamajahust ja Eesti nisupüülist pannkooke, kuid saadaval olevate ahjude ning pannide puudujäägi tõttu kujunesid sellest tainast viimasel hetkel muffinid, mis maitsesid tõesti eestimaiselt üle pika aja.
Kui basaar lõpuks alanud oli, ei tulnud sagimisest puudu. Enne õhtusööki pidin aga veel sööklasse jõudma, kuna reedel valmistasin sõira, küll mitte õigete köömnete, vaid mingi veidra pulbriga. Niisiis lõikasin sõira lahti ja tulemus polnud paha, ma ütleks, kuigi maitse oli väga teistsugune, kui algselt ette kujutasin. Maitsnud kiirelt ka teisi Euroopa õhtusöögi komponente, pidin olema juba valmis moeetenduseks. Sisuliselt tähendas see küll rahvariietes mööda sööklat ringi kõndimist. Nukaaka Gröönimaalt kandis aga mu teist komplekti, mis pidi esindama tänapäeva Eestit ehk sisaldas minu igapäevaseid riideid. Edasi ruttasin tagasi oma tuppa, et vahetada riided show´ks ja teha kiire meik. Show´d ei hakka siinkohal pikemalt kirjeldama, sest isiklikult ei näinud enamikku sellest nn otseesituses. Siiski mainin, et Ronja laul kujunes röövellikuks katastroofiks, kuid eesti vaimu esindasime minu arvates küll väga edukalt oma tantsuga. Õhtu jätkus peoga, kuid pärast mõningast tantsimist läksin tagasi kunstiruumi, et sorteerida esitlusest üle jäänud asju.
Pühapäev oli suhteliselt rahulik ja täis õppimist. Õhtul läksime Eriku, meie nõustaja poole, sest ta korraldas järjekordse õhtusöögi. Selle nädala märksõnadeks võivad vist ametlikult olla näidend, politsei ja vaheaeg. Näidend tuli sellesse nädalasse ootamatult; kuigi tegelikult on see Ronja laulu edasiarendus. Peame röövlinädendiga esinema 19. novembril, rahvusvahelisel lastepäeval. Politsei kõlab küll kurjakuulutavalt, kuid tegelikult tähendab see eilset reisi. Käisime Floro´s, kus lõplikult kinnitati meie Norras viibimine. Lisaks saime veidike kesklinnas ringi kõndida. Ja vaheaeg muidugi seetõttu, et täna algas novembri vaheaeg - nädal aega ilma tundideta! Aga sellest juba mõne aja pärast, sest ega ma täpselt veel ei tea, mis juhtuma hakkab. Igal juhul nüüd on aeg tantsima minna.
Eelmisel laupäeval oli, nagu juba varem mainitud, Euroopa päev. Esialgu tundus, et kõik laabub ajalises ja ka muus mõttes ladusalt. Neljapäeva õhtul oli show esimene proov, mis venis tund aega pikemaks elektrikatkestuse tõttu. Reedene peaproov sujus enam-vähem ladusalt. Siiski otsustasime laupäeva hommikul end suhteliselt vara voodist välja ajada, et paar etteastet veelkord läbi proovida. Kokkuvõttes lõin kaasa neljas etteastes: avalöök kabaree ja kankaani näol, "Röövlitütar Ronja" tunnusmeloodia kooriversioon, Eurovisiooni paremiku läbilõige ning "traditsiooniline" eesti tants. Hommikuses proovis kõlas Eesti 2001. aasta eurolaul Padari ja Bentoni võltsesituses päris kenasti - tegelikeks esitajateks mina koos oma toakaaslase Bernardaga. Hiljem proovisime Priiduga läbi kehamaalingu eesti tantsu jaoks. Loomulikult lootsin, et saan kohe pärast sööki hakata klassiruumi meie Eesti esitluseks ette valmistama. Enne seda aga tuli ligi 5 meetri kõrguselt auditooriumist alla kangutada Eesti lipp, mis polnud aga kergemate killast ülesanne. Siiski mul õnnestus see ning sain mingil määral alustada klassi ettevalmistamisega esitluseks. Plaanisin küpsetada kamajahust ja Eesti nisupüülist pannkooke, kuid saadaval olevate ahjude ning pannide puudujäägi tõttu kujunesid sellest tainast viimasel hetkel muffinid, mis maitsesid tõesti eestimaiselt üle pika aja.
Kui basaar lõpuks alanud oli, ei tulnud sagimisest puudu. Enne õhtusööki pidin aga veel sööklasse jõudma, kuna reedel valmistasin sõira, küll mitte õigete köömnete, vaid mingi veidra pulbriga. Niisiis lõikasin sõira lahti ja tulemus polnud paha, ma ütleks, kuigi maitse oli väga teistsugune, kui algselt ette kujutasin. Maitsnud kiirelt ka teisi Euroopa õhtusöögi komponente, pidin olema juba valmis moeetenduseks. Sisuliselt tähendas see küll rahvariietes mööda sööklat ringi kõndimist. Nukaaka Gröönimaalt kandis aga mu teist komplekti, mis pidi esindama tänapäeva Eestit ehk sisaldas minu igapäevaseid riideid. Edasi ruttasin tagasi oma tuppa, et vahetada riided show´ks ja teha kiire meik. Show´d ei hakka siinkohal pikemalt kirjeldama, sest isiklikult ei näinud enamikku sellest nn otseesituses. Siiski mainin, et Ronja laul kujunes röövellikuks katastroofiks, kuid eesti vaimu esindasime minu arvates küll väga edukalt oma tantsuga. Õhtu jätkus peoga, kuid pärast mõningast tantsimist läksin tagasi kunstiruumi, et sorteerida esitlusest üle jäänud asju.
Pühapäev oli suhteliselt rahulik ja täis õppimist. Õhtul läksime Eriku, meie nõustaja poole, sest ta korraldas järjekordse õhtusöögi. Selle nädala märksõnadeks võivad vist ametlikult olla näidend, politsei ja vaheaeg. Näidend tuli sellesse nädalasse ootamatult; kuigi tegelikult on see Ronja laulu edasiarendus. Peame röövlinädendiga esinema 19. novembril, rahvusvahelisel lastepäeval. Politsei kõlab küll kurjakuulutavalt, kuid tegelikult tähendab see eilset reisi. Käisime Floro´s, kus lõplikult kinnitati meie Norras viibimine. Lisaks saime veidike kesklinnas ringi kõndida. Ja vaheaeg muidugi seetõttu, et täna algas novembri vaheaeg - nädal aega ilma tundideta! Aga sellest juba mõne aja pärast, sest ega ma täpselt veel ei tea, mis juhtuma hakkab. Igal juhul nüüd on aeg tantsima minna.
Subscribe to:
Posts (Atom)