Kindamaagia - kaitsemaagia!

Hanila kindad (ERM A 509:2800 põhjal) kaitsva kaheksakanna motiiviga

Halliste pessutulba kirjaga kindad (ERM 11 566 põhjal) - eriti tugeva kaitsega, seitsme tärniga pessutulpade ja kaheksakandadega nende kohal

Pessutulba- ehk põrgutulba kindad ohvrikivil kesk pärni

Rapla kindad (ERM 9682/b põhjal) - silmusnelinurga ja sõela kirjadega, et eksitada kurja, lisaks ka maagiline punane värv

Helme ristikindad (ERM 3534 põhjal) - rist on iidne kaitsemärk

Kindategu edeneb edasi - valmimisel on Rannu kindad ERM 611 põhjal

Kõik kindad on valminud minu Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia lõpu töö raames. Töö teemaks oli "Käsitööesemete tervendavast mõjust maarahva uskumustes". Tegelikkuses oli kinnaste kõrval palju teisigi rõivaesemeid, millele on sajandite jooksul omistatud kaitsevõimet, kuid minu jaoks on kindad üks lihtsamaid variante, kuidas tuua sajanditetagused uskumused ka tänasesse päeva inimestele kaitseks ja abiks. Oma töös kirjutasin kinnaste kohta:

Kindad on ühed kõige enam tähtsustatud profülaktilise meditsiini esindajad rahvakunstis. Kinnaste kaitsevõime on kõige kauem loomulikul viisil edasi pärandunud Kihnu saarel. Kihnu kindakirjades öeldakse olevat sees küüned ja hambad, mis hoiavad ja kaitsevad inimest kõige enam. Küünte ja hammastega saab end ju ka füüsilises mõttes kaitsta ning seetõttu on samad motiivid kantud üle ka kindakirjadesse. Kihnus leidub ka madarapunaste kirjadega kindaid, mis pidavat aitama kidi vastu, mida tõenäoliselt tuli niiskes ja külmas Kihnus küllaltki tihti ette. Aitas ka lihtsalt madarase lõnga ümber sidumine, kuid veel targem on see otse kinda mustrisse kududa. Sarnane punasele põhinev kurjade jõudude tõrjemaagia kandus tõenäoliselt üle ka hilisematesse, 19. ja 20. sajandi vahetusel eriliste sündmuste jaoks kootud kinnaste randmekaunistustesse.

Igapäevases elus loodeti kinnastelt abi neid lihtsalt vöö vahel kandes. Mõni Kihnu naine pani veel 20. sajandi algul suvehommikulgi kodust välja minnes kindad kätte – igaks juhuks. Kinnastest leiti abi ka otseselt rahvameditsiinis. Kõhuvalu puhul pandi kaerad labakinda sise ja muljuti kindaga üheksa korda kõhtu. Loomade haiguste puhul võeti vasaku käe labakinnas vett täis ja loksutati haige koha peal kolm või üheksa korda tagant ettepoole. Kindad pidid inimest saatma ka teispoolsuses – läänemeresoomlastel, setudel 20. sajandi alguseni, kuulusid kindad surirõivaste hulka. Sümboolsed punased villased lõngad olid olulised ka mautsekombestikus, neid asetati surnuraamile, hauaristile, padjale kirstus, kooti kinnastesse ja sukkadesse. Tänapäeval on unustatud paljud kinnastega seotud kombed, ununenud on kirjade nimetusedki. Kindakirjamise oskus ise on aga säilinud.

Taimede lummuses

Materjaliõpetuse aine raames olen sattunud taimevärvide ja värvitaimede lummusesse, eriline võlu peitub neis taimedes just praegusel täiskuu ajal. Eile õhtul katsetasin rabarberi-põdrakanepiga.

Põdrakanep oleks kirjade kohaselt pidanud andma kollakat tooni ning rabarber peitsaine, oblikhappe mõjul muutma seda veidi tumedamaks, hallikamaks. Tulemus oli kaunis kuldne beežikas.
Õhtul korjasin kõrvenõgeseid ning veel rabarberilehti, mille panin vihmaveega ööseks ligunema, et hommikul kella 5 ajal need taas tulele panna.

Tänane kaunis ja päikseline ennelõuna oli pühendatud lepa- ja lupiinilehtedele. Etnograafilistest esemetest on teada-tuntud kodumaine lepakollane, mida tahtsin ise järgi proovida. Lisaks soovin saada lupiinist laimirohelist. Peitsina kasutasin mõlemal juhul maarjajääd. Tulemused olid üllatavalt päikselised. Üllatusin lepakollase soojast intensiivsusest ning lupiin suutis mind samuti oma erkkollasusega üllatada. Nii et pole meil vaja kurkumit ega miskit muud idamaist, kõik kirkad toonid on oma koduaias olemas. Kindlasti jäi nüüd pisik külge, hoolimata sellest, et kooliks kohustuslik hulg lõngu sai värvitud. Tahaks veel proovida seda lupiini kollast hiljem indigoga üle tuunida, et saada ka päriselt kaunist rohelist.

Maikuised näputöönopped

S-mustriga kõlavöö, originaal pärineb rauaaegsest Kekomäki haualeiust Karjalast, kootud puuvillaste lõngadega

Kõlavöö koos lahttaskuga

Võtmehoidjate paraaad

Maailma harimas

Omalaadne ning mõtlemapanev dokumentaalfilm tänapäeva haridussüsteemist. Süsteemist, mis toob õilsate eesmärkide tähe all hariduse iga lapseni, luues seeläbi süsteemile kuulekaid kodanikke, pärssides nende isemõtlemisvõimet ning unikaalset maailmatunnetust. Need haritud noored, olgu Indias, USA-s või Eestis, suunduvad kodust kaugele, unustades traditsioonilised väärtused ning lootes materiaalsete hüvede poole püüeldes helget tulevikku.
Mis paneb meid ülistama valitsuste ja suurfirmade rajatud haridussüsteemi ning järgima selle dogmasid? Kas on ka teistsuguseid viise omandada elutarkust ning isemõtlemisvõimet? Kelle jaoks me tegelikult haridust omandame?
Nende küsimuste üle võiks omaette mõtiskleda, sest tõde saame teada vaid õigeid küsimusi küsides. Seda gümnaasiumisüsteem meile tänapäeval ei õpeta. Filmi ennast saab vaadata siit: http://www.filmsforaction.org/watch/schooling_the_world_2010/.

Esimese semestri hindamise saak - täispank

Esimene kaltsuvaip

Seto tikandi motiiv päärätilt

Lahttasku, seto puusaräti motiiviga

Mulgi tanumaaliga, ristikpistes käevõru

Roy Strider: tänane globaliseeruv maailm on kantud teismeliste poiste kultuurist

Roy Strider kirjutas tänases Alkeemias artikli tänapäeva globaliseerunud ühiskonna väärarusaamadest ning jätkusuutlikkuse võimatusest. Ta toob esile huvitava ning paikapidava võrdluse Eesti ühiskonnakorralduse ning eriti valitsemise kohta, tõmmates paralleele teismeliste poiste testosterooniajelise hoolimatu käitumisega.
Täispikkuses artikkel: http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/uusmaailm/roy-strider-tanane-globaliseeruv-maailm-on-kantud-teismeliste-poiste-kultuurist?id=70259991.
Lisaks Roy Strideri tegemistest: kulgemine.ee.

Tarvastu sukad

Käes on aeg esimeseks postituseks kultuuriakadeemia tudengina. Valmis ona saanud, ning yhtlasi ka katsetatud, esimesed sukad. Soovitusliku Kihnu temaatika asemel valisin sydamelähedasema Tarvastu mustri, millest endale päris esimesed korralikud sukad kudusin. Jalad ei saa kylma yle kurta ning nii võib talvele sydilt vastu sammuda.