Head uut aastat, päikeseaastat!

Maarahva traditsiooniline kalender järgib looduse ringkäiku. 21. kuni 24. jõulukuuni oli päike pesas ehk käis kõige madalamas kaares yle taevavõlvi. Eilsest alates hakkas päev kukesammu võrra pikemaks minema. Yhtlasi on päevapesa viimane päev, jõululaupäev ka päikeseaasta lõpp. Tähistasime seda tavapärase saunaskäiguga ning jõululaual heade ja paremate paladega. Jõuludest ning elmaga seotud uskumustest rääkis Vikerraadios ka Ahto Kaasik: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2169461. 

Uue ajajärgu algusega koos olen ka ennast pisut tagant utsitanud, sest nädalavahetuse passiivsus mõjus liialt laastavalt. Seega olen Sellel nädalal iga päev vähemalt tund aega trenni teinud. Alustasin Insanity Workout´i 60-päevase kava järgmisega. Eks ma vähemalt yritan seda oma harjumuste kohaselt pisut painutada, aga loodetavasti tõuseb tulu ikkagi.

Tänasest päevast ka väike fotosessioon minu kätetööst (+ uuendus käsitöö all mytsi kujul) yldse mitte talvises ega jõuluõhustikulises koduses metsatukas....

Tartu-Tallinn-Tabasalu

Kaks viimast päeva on suuresti möödunud bussiistet soojendades. Alustuseks kõigi oma kompsudega esmaspäeva pärastlõunal Tartu jõudes läkitasin hilinemisega teele oma jõulupakid Eestist yle mere erinevatesse ilmasuundadesse. Postkontoris oli muidugi jõulueelselt ärev ning rahvarohke - õnneks olin sellega arvestanud ning jõudsid ka hilisema bussiga edukalt edasi Tallinnasse.
Seal toimus nimelt MTY Eco-Nomics koosolek, mis kujunes arvatust ägedamaks ja inspireerivaks. Nimelt panin end taas vabatahtlikuna kirja yhte projekti, mida see MTY korraldab. Koos projetimeeskonnaga hakkame ehitama päikese jõul või mõnel muul loodussõbralikul meetodil täätavaid toidutöötlusseadmeid. Yritame muuhulgas võimalikult paljusid materjale taaskasutada. Kui kord need päikesekuivatid-ahjud-mahlapressid ja muu kraam valmis on, hakkame katsetama toidu valmistamisega. Minu suurel soovil just looduslike toidutaimedega, mille uurimisest viimasel ajal vaimustunud olen. Sellest tuleb loodetavasti yks äge ettevõtmine!
Pärast koosolekut lippasin aga trammile, et jõuda Tabasalu poole liikuvale bussile, nimelt oma esimesele aastale Norrast, Katrinile kylla. Leidsin ta yhte omamoodi kooki (vahukommi-lagritsa-banaanikooki :) valmistamas ning rääkisime terve õhtu ning veel hommikugi jooksul oma UWC mullis toimuvatest asjadest ja inimestest. Nii super tore oli Katrinit jälle näha ning kõigest semestri jooksul toimunust kuulda! Hommikul alustasime koos teed tagasi kesklinna, kust ma edasi bussile vantsisin. Lõpuks koju jõudes oli nii mõnus ja rahulik olla - see väike reis tasus end kuhjaga ära.

Noorteosalusest Tartumaal ja regilaulust

Peagi lõpule triivivasse nädalasse mahtus mitmeid erinevaid tegemisi. Kolmapäeval käisime Tartumaa Noortekoguga õppereisil Tallinnas - programmi mahtusid TTY, Riigikogu ja Stenbocki maja kylastused. Reedel suundusin hoopis teispoole Tartut, Varale. Seal toimus Eesti Noorteyhenduste Liidu osaluskogude tugiprogrammi raames koolitus kohalikele noortele, kes tahavad Vara vallas noortevolikogule elu sisse puhuda. Loodan, et päev oli õpetlik nii mulle kui ka kohalikele aktiivsetele noortele.
Laupäevane koolipäev jäi kahjuks ära ning toimus vaid tänane regilaulu päev. Loengu läbiviijaks osutus Mikk Sarv, kes jagas meile killukest oma pärimuse- ja regilauluteadmistest ning juhatas meid parema laulutunnetuse ja -mõnu radadele. See oli aga tõepoolest pelgalt killuke kogu maarahva hoomamatust laulupärandist, millele täna ust paotati. Igayks saab selle uurimisega ise oma ettenägamise kohaselt edasi tegeleda. Mitmed laulukogud on saadaval ka vahendvõrgu (interneti) avarustes: eesti laululaegas ning suomen kansan vanhat runot. Yritan nyyd igal juhul senisest rohkem ka vanemaid rahvalaule reaalselt laulda. Kõige olulisemaks peaksin siiski just selle oma laulu yles leidmist ning helisema panemist. Oma laul, mis just sind yles leiab, paneb sydame helisema ning käed toimetama. Senikaua, kuni sa pole aga oma laulu kutset veel kuulnud, saab kuulata yhte huvitavat vanema rahvalaulu töötlust germaanlaste esituses:

Talve hingus

Adusin täna lõplikult, kui mõnus on talve karge hinguse käes joosta. Järele mõeldes ma ist polegi yhtegi terviklikku talve Eestis olles jooksutrenni teinud, kõige kauem sombuste sygisilmadeni. Laupäeval enne sauna otsustasin yle mõne aja taas ligi 10-kilomeetrise jooksuringi metsa vahel ette võtta. Täna jooksin yle 4 kilomeetri, kuid tunne oli ytlemata mõnus. Mõnekraadine kylm, lumi ning kohati jäägi krudisemas oma helilises mitmekesisuses taldade all, päikese viimane õhetav viir taevapiiril - eriti mõnus kulgemine, jooksja, jooksukeskkond ning jooks kõik haakusid omavahel kenasti. Tundsin taas, et peaksin ka sellel talvel jooksmisega jätkama, no ja muidugi kui piisavalt lund maha sajab, siis jätkata suusatamisega.
Täna alustasin ka uue hooga käsitöö tegemist. Võtsin raamatukogust paraja pataka Burdasid ning yritan nendes leiduvaid lõikeid sobitada oma taaskasutus-lapitööga. Edu mulle! Peagi siis loodetavasti ka käsitöö alajaotuses uued pildid valminud kleitide kohta.

Meenutus eelmisest talvest

Symbolitest minu rajal

Siinset blogi endisest puna-mustast vormindusest ymber kujundades mõtlesin mõni aeg uue väljanägemise peale. Teadsin, et kuna see peab sobituma loodusterapeudi teemadega, peaks kujundus olema kollastes, rohelistes ja beežides toonides. Kui läksin selle mõttega pilti tegema, jäid mu teele vaid viimased koltunud kaselehed sygiseses lehevaringus. Seega saigi blogi tunnuseks kõivupuu ning tema koltuvad lehed, mille väge tundis vanarahvas ning kasutas seda enda väekamaks muutmiseks.
Eile avastasin huvitavad rööpjooned Mikk Sarve raamatust "Sõna jõud". Panen nyyd lyhidalt ka siia kirja, mida huvitavat Mikk Sarv sinna yles täheldanud on (algus lk 81). "Algseks tähenduseks on sõnal kask kytismaa ehk alepõld. See on muistne maaviljelemisviis." Seega on mõiste ise seotud ka meie põlvnemise ning igapäevase leiva saamise käiguga. "Ka sõna põld tuleneb põletamisest. Esimesteks puudeks, mis sellisele põletatud maale kasvama hakkasid olid kasepuud, muistsema nimega kõivud. Kasepuu on läbi aegade olnud meie elus ja uskumustel olulisel kohal. Hõimurahvaste ersalaste ning mokšade jaoks on kask maailmapuuks, mis kogu maailma yleval hoiab. "Juba vanad roomlased on osanud kaske pyhaduse ning õnnistusega siduda. "Kase ladinakeelne nimi Betula tulenevat sõnast beatus, mis tähendab õndast, õnnistatut." Seetõttu usun, et jõudsin kase kui omaette seisva mõisteni mingi ettemääratuse ajel ning et see toob ka hiljem kasu.

Myygirohke ja humoorikas laupäev

Alustasin eilset päeva, riietudes yle mõne aja taas rahvarõivastesse. Haarasin kaasa kamaluga asju ning suundusin Rõngu rahvamaja poole. Seal toimus kadrilaat, kus otsustasin oma käsitööd myya. Kahjuks polnud ostjaid palju, kuid sellest hoolimata sain rõõmsalt uue kinda kudumisele keskenduda ning yldist laadamelu nautida.
Enne lõunat võtsin juba suuna Tartu poole, kus toimus Hiie väe tunnustamise syndmus. Seal asusin taas myygileti taha, seekordne kaup sisaldamas uue aasta sirvikalendreid, käsitööna valminud paelu, järjehoidjaid ja muud nipet-näpet. Rahvast kogunes päris arvestataval määral. Lisaks Maavalla elanikele olid kohal hõimlased Soomest, Udmurdi- ja Marimaalt ning ehk veel mujaltki. Ka selle aastase kuvavõistluse võitja oli pärit just hõimurahva hulgast. Lisaks kuvavõistluse tööde imetlemisele saime ylevaate ka käesoleva aasta jooksul toimunud arengutest ning esinenud kitsaskohtadest looduslike pyhapaikade kaitsmisel.
Puudu polnud ka muusikalistest etteastatest ning syndmusele pani punkti aasta hiiesõbra väljahõikamine. Selle järgnes muidugi maitsev einelaud kodumaise suupoolisega.
Sealt tõttasin juba tagasi Rõngu noortevolikogu istungile, mis kujunes ootamatult huumorirohkeks, kuid saime paika ka tulevikuplaane.
Päeva lõikes jääb kõige enam kajama siiski looduslike pyhapaikade teema, millega seoses peatselt ka siia blogisse erladi lehekylje loon. Nimelt on mu peas idanenud juba tykil ajal mõte, et peaks Rõngu ja Rannu kihelkonna kohapärimust koguma. Sellega seoses ka pyhapaikade asukoha ning seonduva suulise pärimuse kilde. Juurdlen veel selle yle, sest avalikkuse vaatevinklist on seis ypris nutune siinse piirkonna osas: http://andmekogu.hiis.ee/.

Minu töölaud

Tunnustuse avaldamine tänavuaastasele hiiesõbrale

Uued pärimuslikud tuuled

Pärast Soomes-käiku on päris palju tegemisi ja juhtumisi mu teele hypanud. Septembri teisest poolest alates olen ametlikult Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia (http://www.terviseakadeemia.ee/) eesti pärimusmeditsiini õpilane. Alates esimesest nädalavahetusest, mil õppetöö toimus, tundsin, et olen leidnud endale totaalselt õige koha!
Hyppasin kyll pea ees pärimusmere tervendamise lahte, kuid esimesel nädalavahetusel toimunud Vana-Eesti massaaži tunnid kujunesid mõnusalt meditatiivseks, rahulikku meelt ärgitavaks ning väestavaks kogemuseks. Jäin huviga ootama järgmist kooli-nädalavahetust. Edaspidi oleme lisaks soonetasumisele õppinud ka inimese anatoomia ja fysioloogia põhialuseid. Siiski oli vaieldamatult kõige huvitavam ja hingelähedasem nädalavahetus, mil Ahto Kaasik rääkis meile maausust, maarahva elmast, maailmaloomise arusaamadest, yldisest elukorraldusest ning ajaarvamisest.
Selle kõigega seoses uuendan hetkel ka käesolevat blogi. Kahjuks pole ma praeguseni oma talupojatarkusega osanud siia lehele tekitada alalehti, mille alla pärimusmeditsiini alast infot ning oma käsitööga seotud katsetusi yles riputada. Yritan selle kallal edasi toimetada ning veidike turunduse alal areneda. Eks näis, kuidas see õnnestub.