Sunday 1 May 2011

Taimede avastatud ja avastamata vägi

Äsja jõudsin ära seedida isuäratava kompoti taimede väe lummavast kirjeldusest - seda Mercedes Merimaa raamatu "Minu tee taimede väeni" näol. Autor on iseenesest juba ka senise kogemuse ja kohtumiste põhjal sümpaatne ning tema kirjeldatud tee looduse külluslikus varasalves on mõtlemapanev ja innustav.
Mil moel suudab meie koduplaneet Maa tulla toime järjest suureneva inimhulgaga, kes ootab pelgalt Maaemalt hüvesid ega soovi elada loodusega kooskõlas? Igaüks meist massiivse inimkonna väikeste töömutritena saab kaasa aidata selle tarbimisühiskonna nõiaringi murdmisele, vaadates avatud silmadega enda ümber ning öeldes lahti visalt kaduvatest eelarvamustest toitumisalaste eetilisuse normide kohta. Me ei saa looduse tahtest üle ega ümber ning seetõttu tulebki ennast selle suurepärase süsteemiga - mis kahjuks on inimeste hoolimatu käitumise tagajärjel häiritud - kohandada. Liigselt äraõpetatud inimesed ei saa mõista looduse keerdkäike tunnetuslikult, vaid pelgalt ratsionaalselt mõeldes. Tõelise taimede väeni jõudmiseks on aga vaja muuta oma suhtumist elusloodusesse kui inimesega võrdväärsesse.
Minu arvates ilus ja üllas eesmärk, siht, kuhu pürgida. Ma arvan, et ei võida see, kellel on surres kõige rohkem asju, vaid see isiksus, kes on oma talletatud tarkuse- ja kogemustepagasiga suutnud luua püsivat väärtust ning tundnud seejuures, et tegeleb südamelähedase ettevõtmisega.