Roy Strider: tänane globaliseeruv maailm on kantud teismeliste poiste kultuurist

Roy Strider kirjutas tänases Alkeemias artikli tänapäeva globaliseerunud ühiskonna väärarusaamadest ning jätkusuutlikkuse võimatusest. Ta toob esile huvitava ning paikapidava võrdluse Eesti ühiskonnakorralduse ning eriti valitsemise kohta, tõmmates paralleele teismeliste poiste testosterooniajelise hoolimatu käitumisega.
Täispikkuses artikkel: http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/uusmaailm/roy-strider-tanane-globaliseeruv-maailm-on-kantud-teismeliste-poiste-kultuurist?id=70259991.
Lisaks Roy Strideri tegemistest: kulgemine.ee.

Tarvastu sukad

Käes on aeg esimeseks postituseks kultuuriakadeemia tudengina. Valmis ona saanud, ning yhtlasi ka katsetatud, esimesed sukad. Soovitusliku Kihnu temaatika asemel valisin sydamelähedasema Tarvastu mustri, millest endale päris esimesed korralikud sukad kudusin. Jalad ei saa kylma yle kurta ning nii võib talvele sydilt vastu sammuda.

Muusika lainetel loksudes

Käes on hõimunädal. Lisaks TY aulas kuuldud soomeugrilistele helidele midagi ka kaugemalt Venemaalt, tänase õhtu playlist:

Suve nautimas kogu täiega!

Kevad sydames ja toidulaual

Pisut vahepealsetest toimetamistest. Täna käisin vabaõhtumuuseumis saunapäeval, mille tarbeks (ja ka hilisemaks kasutamiseks, otsustasin eelmisel nädalal endale uued pyksid õmmelda - rahvusliku ja haaremliku kombinatsioon. Tuli välja niimoodi, päris mugavad, peaks mainima:

Kevad on vallutanud täie hooga ka toidulaua. Selle ehe näide on mu eilelõunane söök, mis oli ylimalt maitsev:

Salatisse sai tunde järgi noori raudrohu, mustsõstra, vaarika lehti, kurki, karulauku ja nurmenukku koos kergete kreegi- ja säravate nurmenukuõitega. Peale lisaks pisut sidrunimahla ning paar tera soola-demerara suhkrut. Maitses vägagi kevadiselt. Ning magustoiduks siis tatrahelbe-kaeraklii magustoit ohtra õunamoosiga. Pärast tänast vihma tärkavad kõik kiduramadki taimed uuele elule! Kaunis - nautisin tänast sombust ilma täiega. Tänan kõiki saunajuttude ja regilaulaude eest! :)

Kevad!

Esmaspäeva õhtul, pärast pikalt kodust eemal viibimist, avanes meeliylendav vaatepilt aia tagumises nurgas, kus vohavad karulaugud. Paari-kolme vihmase päeva järel olid need tõepoolest õigele elule tärganud. Nyyd pole enam muret vitamiinipuuduse pärast. Reedel tegin ka esimese nõgese korje, millest valmis ylimalt maitsev ja kosutav nõgesekakk, justnimelt kergitamata, rukki- ja odrajahuga. Ja kogu see rohelus meelitas ka ennast kohe suhu pistma - karulaugud, nurmenukud, raudrohi jne!
Eile Tartust tagasi kodu poole vurades märkasin samuti, kuidas loodus taas rohelisele elule tärkab ning elumahlad veelgi hoogsamalt taimedes jooksma pääsevad. Nii kaunis on näha kogu seda rohelust tärkamas pärast seitset kuud kehva suusailma ning pidevat hallust.
Tunnen, et vajan lisaks rohelisele ka palju kollaseid vitamiine toiduks, ja seda juba viimase 3-4 nädala jooksul. Ehk toidupoodi sattudes täidavad mu ostukorvi enamasti banaanid, ploomid, greibid ja kõik muu Maa poolt pakutav hea ning parem kraam, mis paitab kõhtu. Aprillikuus teen puhastuskuuri - pool on läbi, jess - mille tulemusi juba selgelt tunda olen saanud. Kergust ja rohkem kui talviselt ruskel perioodil. Mis nyyd muud, kui aga välja päikse kätte maasikapeenart korrastama!
Seda jääb saatma minu tänane hea-tuju-lugu Korpiklaanilt:

... Iske! Iske! Iske! ...

Iske rauta, synny rauta

Synny kuumassa tulessa

Iske rauta, nouse maasta...

Kõik halb ei tule Brysselist, aga kust siis ometi?

Liitusin pärast mõningast veenmist League of Young Voters Eesti projektimeeskonnaga, kitsamalt kyll Tartumaal tegutseva meeskonnaga. Eelmisest nädalavahetusest yle poole veetsingi LYV koolitusel, kus meile räägiti põgusalt Euroopa Parlamendist, sest projekti eesmärgiks on ärgitada noori ja miks mitte ka vanemad kodanikke 25. mail EP valimistel oma häält andma.
Algatuseks märkasin juba 14. radokuud Postimehes yhte europarlamendi teemalist artiklit. Nyyd tegin sellest ka pisikes kokkuvõtte koos omapoolsete kommentaaride ja mõtlemapanevate kysimustega. Alljärgnevalt...

Kolumnist Martin Kala kirjutab, et Euroopa Parlamendi valimiste suurim probleem on valijate ykskõiksus, ning pakub välja teemad, mille üle arutlemine võiks seekordses valimiskampaanias asendada sisepoliitilist kemplust ja Brysseli syydistamist.

Fakt on see, et alates 1979. aastast, mil eurosaadikuid on otse valitud, on valimisaktiivsus pysivas langustrendis. Uue pealekasvava valijate põlvkonna võimuses on leida Euroopa mastaabis olulised teemad, mitte jääda jalgupidi Eesti konnatiigi muda yles sonkima, ning teha valik 25. mail toimuvatel europarlamendi valimistel just oma sydametunnistuse järgi.

Enne möödunud valimisi läbi viidud uuringu kohaselt polnud yle poole Eesti elanikest lugenud ajakirjandusest, näinud internetist ega kuulnud raadiost või televisioonist infot Euroopa Parlamendi valimiste kohta. Ometi veedab keskmine maarjamaalane järjest enam oma ärkveloleku ajast aheldatuna nutitelefonide, helendava arvuti- või teleriekraani lummuse kytkeisse. Kuhugi on peidetud hirmsuured käärid, mis infovoo katkestavad. Eurosaadikute suhtes kaalutletud otsuse langetamiseks tuleks just eelkõige noortel valijatel avara pilguga ringi vaadata, suhtuda uudishimuga valimiseelsesse debatti ning miks mitte ka ise kysimusi tõstatada. Või vähemasti jagada oma arvamusi sõprade ja pere ringis.

Veidike mõtlemisainet teile kaasa. Kas kõik halb tuleb ikka Brysseli koridoridest ja koosolekusaalidest? Milline võiks Euroopa Liidu tulevik sinu arvates olla? Kas sinu vanaema, õpetaja ja parim sõber on juba kuulnud Euroopa Parlamendi valimistest?

Täispikkuses artikkel: http://arvamus.postimees.ee/2697108/martin-kala-koik-halb-ei-tule-brusselist.

Naiselikkusest

Avastasin täna yhe väga inspireeriva artikli Liisa Kaasiku naiseks kasvamise loost ning tema maailmanägemusest. Temal oli vaja enne Indias ära käia, et avastada maarahva väekad tavad. Liisa kommenteerib oma elu enne Ahto Kaasikuga kohtumist. „Olin seni nagu yks keskmine eestlane ikka, ma ei olnud suvatsenud syveneda hiite tähendusse ning rahvapärimuse tarkusse. Seni igapäevaselt käeulatuses olnud kuid märkamatuks jäänud esivanemate salamaailm avanes, kui sain Ahto kaasaks,“ sõnab õnnelik naine, kes tänaseks pyyab näiteks ka kodus leiba kypsetades tajuda selle tegevuse tähenduslikku poolt.
Tervet artiklit saab lugeda Maavalla kodulehelt.
Sellega seoses ka tänasest yks mõnusa minekuga laul põhjanaabritelt, Värttinä "Utuneito".

Maa põeb haigust nimega Homo Sapiens (vol 1)

Ilm on hetkel kyll päris kevadine, kuid tänaseni ma veel polnud adunud, et kevadist põllutööde hooaeg juba alanud on. Nimelt täna jalgrattaga Valguta-Rõngu teel sõites hakkas tee äärtes ja metsa all silma igasugust huvitavat kraami, mida justkui maha kylvatud ning laiali pillutatud oli. Tekkis tunne, et keegi on lausa eesmärgipäraselt tee äärde oma jääkprodukte maha peotanud, et need yle talve idanema läheksid ning kevadel loodusesse uusi värve tooksid. Muuhulgas jäid mulle silma vähemalt 13 viinapudelit, kilekott banaanikoortega, mandariinikoori, krõpsu-, suitsu- ja piimapakke, joogitopse ja kes teab mida veel.
Kallid inimesed, nii see asi ei toimi! Teepervele või metsa alla poetatud prygi lämmatab taimed enda all, kuid halvimal juhul põhjustab vaevusi loomadele-lindudele, kes sealkandis elutsevad. Hea fantaasia korral võib ka ette kujutada, et prygipillutajate eesmärgiks on toita metsloomi, kellel talveperioodil syya napib. Sellise ylla eesmärgi nimel oleks aga kindlasti vaja asjakohasemaid toiduaineid.
Palun, Sina, kes sa viskad oma elutegevuse jääkproduktid hoolimatult loodusesse, mõtle, nagu oleks tegu Sinu oma toaga. Kas Sa viskad tyhjad pakendid ja toidujäätmed samamoodi maha oma toas? Usutavasti mitte. Palun näita samasugust austust ka oma koduplaneedi ning teiste elusolendite vastu. Ära ole vaenulik viirus nimega Homo Sapiens, kes Maad risustab.

Pärimuse tuules edasi uude aastasse

2014. aasta esimene nädalavahetus möödus kyllaltki tegusalt. Kõik algas juba neljapäeval kui käisime noortevolikogu seltskonnaga Elva väikelastekodus yhiselt piparkooke kypsetamas, jalutamas ja mängimas. Meeleolud ja tunded, mis endaga kaasa võeti olid erinevad, kuid mina jäin päevaga rahule.
Reede hommikupoolik möödus taas kypsetades. Nimelt eksperimenteerisin taimsete kypsistega ning tervislike piparkookidega. Kypsiste puhul kasutasin sideainena banaani, kaerahelveste puudumisel katsetasin speltahelvestega, ei mingit suhkrut vms, ainult kuivatatud jõhvikaid ja musti ploome pisut lisaks. Ja tulemus oli ylimalt magus ja maitsev! Nin piparkooke yritasin teha tatrajahuga, lisadase sellel vastavalt kas rukki- või kodujahvatatud odrajahu. Tulemus oli kyll veidi rabe ja murenev, kuid samuti maitsev ja omapärane. Järgmise jõulude lemmikmaius on nyyd juba teada.
Oma toidulaadungi ja massaaživarustusega suundusin edasi Paide poole, kus pidi toimuma UWC jõulupidu (ilmselge hilinemisega). See ei kujunenud väga piduseks, vaid võrdlemisi töiseks ja asjalikuks. Sarnases meeleolus kulges ka ylejäänud nädalavahetus.
Laupäeval oli kauaoodatud massaažieksam, mis kõigil hästi sujus. Nyyd saan ametlikult öelda, et olen läbinud Vana-Eesti massaaži ehk soonetasumise põhikursuse. Et aga asja veel põnevamaks ja pisut keerulisemaks ajada, õppisime pyhapäeval juurde uusi võtteid jalgadega. See tundus eriti väljakutsuv ning yritan õpitu pinnalt ka edaspidi fantaseerida ja kogukamate klientide puhul vastavaid teadmisi käiku panna.
Käesoleva nädala algus on möödunud mõnusalt koduselt, käsitöiselt, lugemis- ja raadiosaadeterohkelt. Ei saa unustada ka mõnusat ja väekat muusikat, eriti kodumaistelt tegijatelt, näiteks Metsatölludelt: