Monday 29 August 2011

Oh kooliaeg, millal sina tuled?

Esmaspäev, 29. august 2011 - esimene ametlik koolipäev. Aga sellest tegelikult hiljem...
Eelmisel kolmapäeval toimus õppeainete laat, mis esialgu näis mõningal määral hirmutav ja segadusse ajav, kuid peale esimest koolipäeva ei tundu asi nii hull olevat. 









Totaalselt teemast väljas, aga siiski Norra maja on tavapäraselt väga mitmekesine:
  
Neljapäeval lubati meid isegi kunstiklassi. Saime värvida pesukotid; loomulikult maalisid kõik algse soovituse kohaselt oma kotile lipu ja nime.
Samal õhtul leidis aset NH 102 toa kogunemine ehk saime maitsta unikaalset Ulrika vulkaanikooki, mis algselt oli pelgalt šokolaadikook. 
Oma lakoonilise jutu jätkuna... käisime ära ka Flekkes, kus asub lähim pood (u 3 km kaugusel Hauglandist).
Õhtul tutvusime veelkord oma maja rahvaga ning grupi nn nõustaja Eriku pool oli väike õhtusöök.
Lisaks üks väike üllatus mu laua alt eelmistelt elanikelt: 
Reedese ringkäigu jooksul tassisime metsas puid. Ma ei tea, kas Norras pole mingeid mõistlikke veokeid säärase töö jaoks aga igal juhul pidime kasutama kondimootorit. Nagu pildilt näha, siis ega enamik sellest tööst just vaimustunud polnud. 
Reede õhtu oli filmi päralt, kuid laupäev kulmineerus teemapeoga. Meie tuba oli Ulrikast inspireerituna kõlisev ehk tiim BB-Black Bells.
Pühapäeva põhisündmus oli majadevaheline võidujooks Flekkesse ja tagasi. Priit hoidis Eesti ja Rootsi maja lippu kõrgel. Kuigi lõplikest tulemustest pole mul endiselt aimu. Ja muidugi pärast jooksu saime lõpuks teha oma esimese hüppe fjordi! Teisel korral tundus vesi juba üllatavalt soe olevat, kuigi itaallase meelest oli vesi meeletult külm. Igal juhul laupäeval läbisid kõik suhteliselt edukalt ujumistesti. 

Pühapäeva õhtul oli järjekordne nn laat, seekord EAC ehk vabaaja tegevuste kohta. Valikuid oli niivõrd palju, et väga raske oli lõplikult otsustada. Valisin esmalt jooga ja tantsimise, mida ma sellel nädalal katsetada kavatsen.
Täna, jõudes tagasi algusesse, oli siis esimene koolipäev: inglise keel, norra keel, matemaatika ja kunst. Õhtul oli esimene suurem maja kogunemine, enne seda tegime Hana ja Ulrikaga pannkooke ja koristasime teiste segaduse köögist ära. Avastasime vist uue eluvormi nädala vanusest riisist, aga see oli ikka tõsiselt rõve. 
Igal juhul homme uue hooga!

Tuesday 23 August 2011

Lõpuks kohal

Säärase kuhjaga mu teekond algaski: (lõpuks jäi selles parimal juhul järgi üks neljandik, riietest umbes 10 %)













Peagi on lõpule jõudmas minu esimene päev Norras. Hoolimata sellest, et näib, nagu oleksin siin juba pikemat aega peatunud. Eile õhtul ootasime unetult Bergeni bussijaamas, kuni saabusid viimased UWC-kad ning asusime suhteliselt unises meeleolus kooli poole teele.







Vastuvõtt oli traditsiooniliselt sõbralik ja kärarikas. Hommikusöögi magasin ma teadlikult maha. Enne lõunasööki tegime aga esimese ringkäigu linnakus, mida öösel absoluutselt näha ei õnnestunud, samuti avaldas tugevalt muljet esimese asjana aknast avanev vaatepilt mägedele.







Järgnevalt saime osa nii formaalsest kui ka väga lõbusast sissejuhatusest oma maja rahva ja kogu õpilaskonnaga. (Pildile on jäädvustatud kamp Frankenstaine.)










Õhtu kulgeb enamikule rahvast suhteliselt seltskondlikult, mina aga võtsin pisut aega järjekordseks ringkäiguks. Minu lemmik pilt saarelt; väiksed trollid kindlasti varjumas pimedusse...














Muide, olen end sisse seadnud Norra majas, tuba 102 - parim maja parimate toakaaslastega!
Sissejuhatuseks vist piisab; üritan selle nädala jooksul siinsetesse tegemistesse võimalikult palju sisse elada - mõõtmatult palju asju on veel avastada vaja!

Selliseks kujunes minu nurgake esimese päeva pärastlõunaks. 
















Mõni nope ka tänasest kolmapäevast ehk go Estonia! 




Friday 19 August 2011

Ootusärevus

Selja taha on tiksumas järjekordne kiire nädal. Kuid seekordne on siiski eelnevatest erinev - ikkagi viimane nädal selle suve jooksul Eestimaa pinnal.
Nädal algas noortevolikog istungiga Paluperas: meeldejäävad Heleni tembud ja hea seltskond! Jätkasime projektiaruteludega ning eile tähistasime ka selle suve viimast kokkusaamist. Taas kord meenutusi vääriv õhtu.
Ootusärevus on seoses esmaspäevase lennuga omajagu suur, kuigi enne seda on veel väga palju asju vaha teha (loe: kokku pakkida). Üritan nüüd arendada edasi blogimistraditsiooni, millele kiirel suvel väga rakendus ei leidnud. Üritan lähipäevadel ka pilte üles laadida.