Kaks viimast päeva on suuresti möödunud bussiistet soojendades. Alustuseks kõigi oma kompsudega esmaspäeva pärastlõunal Tartu jõudes läkitasin hilinemisega teele oma jõulupakid Eestist yle mere erinevatesse ilmasuundadesse. Postkontoris oli muidugi jõulueelselt ärev ning rahvarohke - õnneks olin sellega arvestanud ning jõudsid ka hilisema bussiga edukalt edasi Tallinnasse.
Seal toimus nimelt MTY Eco-Nomics koosolek, mis kujunes arvatust ägedamaks ja inspireerivaks. Nimelt panin end taas vabatahtlikuna kirja yhte projekti, mida see MTY korraldab. Koos projetimeeskonnaga hakkame ehitama päikese jõul või mõnel muul loodussõbralikul meetodil täätavaid toidutöötlusseadmeid. Yritame muuhulgas võimalikult paljusid materjale taaskasutada. Kui kord need päikesekuivatid-ahjud-mahlapressid ja muu kraam valmis on, hakkame katsetama toidu valmistamisega. Minu suurel soovil just looduslike toidutaimedega, mille uurimisest viimasel ajal vaimustunud olen. Sellest tuleb loodetavasti yks äge ettevõtmine!
Pärast koosolekut lippasin aga trammile, et jõuda Tabasalu poole liikuvale bussile, nimelt oma esimesele aastale Norrast, Katrinile kylla. Leidsin ta yhte omamoodi kooki (vahukommi-lagritsa-banaanikooki :) valmistamas ning rääkisime terve õhtu ning veel hommikugi jooksul oma UWC mullis toimuvatest asjadest ja inimestest. Nii super tore oli Katrinit jälle näha ning kõigest semestri jooksul toimunust kuulda! Hommikul alustasime koos teed tagasi kesklinna, kust ma edasi bussile vantsisin. Lõpuks koju jõudes oli nii mõnus ja rahulik olla - see väike reis tasus end kuhjaga ära.
No comments:
Post a Comment