Kevad!

Esmaspäeva õhtul, pärast pikalt kodust eemal viibimist, avanes meeliylendav vaatepilt aia tagumises nurgas, kus vohavad karulaugud. Paari-kolme vihmase päeva järel olid need tõepoolest õigele elule tärganud. Nyyd pole enam muret vitamiinipuuduse pärast. Reedel tegin ka esimese nõgese korje, millest valmis ylimalt maitsev ja kosutav nõgesekakk, justnimelt kergitamata, rukki- ja odrajahuga. Ja kogu see rohelus meelitas ka ennast kohe suhu pistma - karulaugud, nurmenukud, raudrohi jne!
Eile Tartust tagasi kodu poole vurades märkasin samuti, kuidas loodus taas rohelisele elule tärkab ning elumahlad veelgi hoogsamalt taimedes jooksma pääsevad. Nii kaunis on näha kogu seda rohelust tärkamas pärast seitset kuud kehva suusailma ning pidevat hallust.
Tunnen, et vajan lisaks rohelisele ka palju kollaseid vitamiine toiduks, ja seda juba viimase 3-4 nädala jooksul. Ehk toidupoodi sattudes täidavad mu ostukorvi enamasti banaanid, ploomid, greibid ja kõik muu Maa poolt pakutav hea ning parem kraam, mis paitab kõhtu. Aprillikuus teen puhastuskuuri - pool on läbi, jess - mille tulemusi juba selgelt tunda olen saanud. Kergust ja rohkem kui talviselt ruskel perioodil. Mis nyyd muud, kui aga välja päikse kätte maasikapeenart korrastama!
Seda jääb saatma minu tänane hea-tuju-lugu Korpiklaanilt:

... Iske! Iske! Iske! ...

Iske rauta, synny rauta

Synny kuumassa tulessa

Iske rauta, nouse maasta...