Kindamaagia - kaitsemaagia!

Hanila kindad (ERM A 509:2800 põhjal) kaitsva kaheksakanna motiiviga

Halliste pessutulba kirjaga kindad (ERM 11 566 põhjal) - eriti tugeva kaitsega, seitsme tärniga pessutulpade ja kaheksakandadega nende kohal

Pessutulba- ehk põrgutulba kindad ohvrikivil kesk pärni

Rapla kindad (ERM 9682/b põhjal) - silmusnelinurga ja sõela kirjadega, et eksitada kurja, lisaks ka maagiline punane värv

Helme ristikindad (ERM 3534 põhjal) - rist on iidne kaitsemärk

Kindategu edeneb edasi - valmimisel on Rannu kindad ERM 611 põhjal

Kõik kindad on valminud minu Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia lõpu töö raames. Töö teemaks oli "Käsitööesemete tervendavast mõjust maarahva uskumustes". Tegelikkuses oli kinnaste kõrval palju teisigi rõivaesemeid, millele on sajandite jooksul omistatud kaitsevõimet, kuid minu jaoks on kindad üks lihtsamaid variante, kuidas tuua sajanditetagused uskumused ka tänasesse päeva inimestele kaitseks ja abiks. Oma töös kirjutasin kinnaste kohta:

Kindad on ühed kõige enam tähtsustatud profülaktilise meditsiini esindajad rahvakunstis. Kinnaste kaitsevõime on kõige kauem loomulikul viisil edasi pärandunud Kihnu saarel. Kihnu kindakirjades öeldakse olevat sees küüned ja hambad, mis hoiavad ja kaitsevad inimest kõige enam. Küünte ja hammastega saab end ju ka füüsilises mõttes kaitsta ning seetõttu on samad motiivid kantud üle ka kindakirjadesse. Kihnus leidub ka madarapunaste kirjadega kindaid, mis pidavat aitama kidi vastu, mida tõenäoliselt tuli niiskes ja külmas Kihnus küllaltki tihti ette. Aitas ka lihtsalt madarase lõnga ümber sidumine, kuid veel targem on see otse kinda mustrisse kududa. Sarnane punasele põhinev kurjade jõudude tõrjemaagia kandus tõenäoliselt üle ka hilisematesse, 19. ja 20. sajandi vahetusel eriliste sündmuste jaoks kootud kinnaste randmekaunistustesse.

Igapäevases elus loodeti kinnastelt abi neid lihtsalt vöö vahel kandes. Mõni Kihnu naine pani veel 20. sajandi algul suvehommikulgi kodust välja minnes kindad kätte – igaks juhuks. Kinnastest leiti abi ka otseselt rahvameditsiinis. Kõhuvalu puhul pandi kaerad labakinda sise ja muljuti kindaga üheksa korda kõhtu. Loomade haiguste puhul võeti vasaku käe labakinnas vett täis ja loksutati haige koha peal kolm või üheksa korda tagant ettepoole. Kindad pidid inimest saatma ka teispoolsuses – läänemeresoomlastel, setudel 20. sajandi alguseni, kuulusid kindad surirõivaste hulka. Sümboolsed punased villased lõngad olid olulised ka mautsekombestikus, neid asetati surnuraamile, hauaristile, padjale kirstus, kooti kinnastesse ja sukkadesse. Tänapäeval on unustatud paljud kinnastega seotud kombed, ununenud on kirjade nimetusedki. Kindakirjamise oskus ise on aga säilinud.