Varane äratus

Täna oli esimene nn tuletõrjeõppus. Enne kuut hommikul hakkasid alarmid üürgama ning kõik pidid majadest väljuma, et sööklasse evakueeruda. Meie majavanem Mariano käitus suhteliselt usutavalt, sest ka koridoridesse oli tekitatud suitsu. Igal juhul peale võikest jalutuskäiku suht napis riietuses enam magama jääda ei saanud...
Mis sellel nädalal veel huvitavat toimus? Igal juhul see nädal möödus mingil kummalisel moel märgatavalt kiiremini kui eelmine. Kolmapäev oli eriti tormiline koristusmeeleolu tõttu. Eelmisel nädalal ei saanud sellest veel nii hästi aru, sest koristamas olid ainult teised aastad, kuid nüüd oli kogu maja rahvas tegevuses, pluss veel voodilinade vahetus. Ma olen muide avastanud oma toanurga juures nii häid kui ka halbu külgi, viimaseid vist rohkem. Esiteks, ma olen juba ligi 30 korda oma pead vastu voodi alumist osa ning voodis olles vastu lage ära löönud ning teiseks, hommikul unisena pole just kõige meeldivam redelil balansseerida. Heaks omaduseks võib vist lugeda seda, et vähemalt saab kõhtu ja selga treenida kui miskit on vaja voodis olles laualt, alumiselt korruselt, kätte saada.
Kaks nö loomingulist tegevust jäid ka vahepeale: lego ja raamatu valmistamine. Lisaks origami EAC ja PBLi idee. Täna jälle tantsima! Aga tegelikult algavad kümne minuti pärast tunnid. Esimene on norra keel, mis sisuliselt peaks tähendama 60 minutit uneaja pikendust. Aga eks ma kirjutan hiljem lisa...

Maailmakirjandus ja sügav arutelu "Nukumaja" üle lõpetas mu ametliku koolipäeva. Seega kirjutan pisut veel selle nädala tegemiste kohta.

 Kui ma eksi, oli see kolmapäeva õhtu, kui Ulrika sai kolmanda aasta, Nicolase käest tema vanast kunstiprojektist üle jäänud legod. Ja siis me pidime muidugi nendega veidike lustima: Hanas ilmutas nd väike saatan ja mina üritasin kõrgusesse pürgida. Vähemalt on meil nüüd mõneks ajaks igavapoolsetel õhtutel tegevust.
Kolmapäeva õhtul tegima ajalugu. Nimelt toimub Hauglandi keskuses käsitöö EAC, kuhu Priit esimese meessoost isikuna läks. Igal juhul õppisime selgeks origami tehnikas lille voltimise ja leidsin muid huvitavaid asju nagu näiteks vokk. Loodan, et saan järgmisest nädalast seda EAC´d jätkata, sest nad saavad vastu võtta vaid 3 esimest aastat.
Neljapäeval tegi ingliskeele õpetaja Angie (kellele meeldib väga kududa ja keda ma esialgu kunsti õpetajaks pidasin) ettepaneku korraldada oktoobris PBL´i ehk projektil põhineva õppe nädala jooksul kudumisprojekt. Kuid samas andis ta mulle vabad käed uute ideede suhtes. Nii ma tulingi mõttele, et võiks teha esialgu väikese uurimuse norra käsitöö traditsioonide kohta või kutsuda keegi vastavate teadmistega inimene esinema-juhendama. Ega seda nädala väga konkreetselt ette planeerida ei saagi; otsustame grupiga alles vahetult enne tegevuste algust, mida täpselt soovitakse. Aga loodan, et saan selle projekti juhiks.
Neljapäev oli täis üllatusi - seda teise aasta õpilaste tegevuse näol, mida mul kahjuks näha ei õnnestunud, sest pidasin sedaesialgu mingiks rutiinseks teadaandeks.
Täna kunsti tunnis tegelesin edasi oma raamatuga. Eile õhtul värvisin valget riiet ja paberit musta teega; tulemus polnud aga nii intensiivne kui esialgu julgesin oletada. Suurem osa tööst raamatuga seisab veel ees, aga ma arvan, et lõpptulemuse nimel tasub seda vaeva näha.